Amuuri tiiger

Tiiger (Panthera tigris) on karismaatiline triibuline hiiglane, suurim kaslaste peres. Ta on võtmeliik: teda ja tema elupaiku kaitstes saavad hoitud ka piirkonna elurikkus ja ökoloogiline tasakaal.

Maailma looduskaitseliidu (IUCN) punane nimistu (redlist) paigutab tiigri väljasuremisohus olevate loomade kategooriasse.

Tänapäeva teadus on eristanud tiigril üheksa alamliiki, kellest kolm on juba välja surnud: bali tiiger (P. t. balica) suri välja u 1940, kaspia tiiger (P. t. virgata) u 1970 ja jaava tiiger (P. t. sondaica) u 1980.  Seni veel elavatest alamliikidest on lõunahiina tiiger (P. t. amoyensis) looduses tõenäoliselt välja surnud, tehistingimustes on alles u 70 isendit, sumatra tiigreid (P. t. sumatrae) on looduses alles alla 500 isendi, indohiina (P. t. corbetti) ja malai tiigreid (P. t. jacksoni) kumbagi alla 1000 ja bengali tiigreid (P. t. tigris) üle 2000 isendi. Amuuri tiigreid (P. t. altaica) arvatakse looduses alles olevat alla 400 isendi.

Amuuri tiiger on tiigri põhjapoolseima levikuga alamliik (põhjapoolne ökotüüp), mägitaiga seedermändide ja laialehiste puudega murdmaastikel, tihnikutes ja mägijõgede orgudes elav tippkiskja. Teda võib peamiselt leida Venemaal Primorski ja Habarovski krais, üksikud loomad elavad ka Vene-Hiina piirialadel. Vaid 20% Venemaa tiigripopulatsioonist elab kaitstavatel aladel.

Ohuks on amuuri tiigrile eeskätt inimene ja tema tegevus. Iga kolme aastaga kaob ligi 30 000 hektarit amuuri tiigri elupaiku ebaseadusliku raie ja metsatulekahjude tagajärjel. Elupaikade killustumise tõttu jäävad populatsioonid isolatsiooni ja langeb geneetiline mitmekesisus. Vaesub ja väheneb ka amuuri tiigri toidubaas, mille tulemusel tugevneb konkurents jahimeestega saakloomade pärast ning sagenevad rünnakud hirvekasvandustele. Samuti on probleemiks salaküttimine: amuuri tiigri nahk äritakse maha karusnahakaupmeestele, organid ja kehaosad lähevad traditsioonilise ida rahvameditsiini preparaatide valmistamiseks.

Tehistingimustes peetakse amuuri tiigreid 2018. aasta novembri seisuga 201 maailma loomaaias, looduspargis vm loomade pidamisega seotud asutuses. Kõige enam peetakse neid Euroopas (125 asutuses), järgnevad Põhja-Ameerika (53 asutuses), Aasia (19 asutuses) ning Aafrika (2 asutuses) ja Lõuna-Ameerika (2 asutuses). Kokku elab tehistingimustes 541 (226.311) amuuri tiigrit. Viimase 12 kuu jooksul on tehistingimustes sündinud 50 amuuri tiigri kutsikat.

Miks pidada Tallinna loomaaias just amuuri tiigreid?

Tiigritest on amuuri tiiger ainus säilinud põhjapoolsesse kaitsekorraldusüksusesse kuuluv ökotüüp, ta tunneb ennast meie kliimas hästi, ilmastik on talle sobiv.

Klimaatilised tingimused Eestis (Tallinnas) võimaldavad optimaalseid kulutusi tehes edukalt pidada Kaug-Ida asukaid, sealhulgas just amuuri tiigreid. Tallinna loomaaial on suur territoorium, mis võimaldab planeerida ja teostada tiigrile mitu avarat aedikut.

Tallinna loomaaias praegu elav seitsmeaastane amuuri tiiger Pootsman on puhastverd amuuri tiiger ja loodusest pärit loomade suhteliselt lähedane järeltulija, kelle järglased on äärmiselt olulised nii tulevaste ex situ kui in situ kaitseprogrammide tarvis.

Tallinna loomaaial on suured kogemused kaslaste paljundamisel: siin on aegade jooksul üles kasvanud 23 amuuri tiigri kutsikat.

Tallinna loomaaeda kavandatav tiigrite ekspositsioon saab tõeliseks tiigrite saatkonnaks Eestis, mille kaudu saab mõjutada sadade tuhandete inimeste suhtumist ja käitumist ning koguda toetust keskkonna-, loodus- ja liigikaitselistele ettevõtmistele. Tallinna loomaaed saab anda panuse looduslikult veel olemas oleva amuuri tiigri hoidmisse perspektiiviga tehistingimustes sündinud loomi loodusesse tagasi asustada.

Vaata ka kavandatava tiigrioru lehekülge siit.

Avatud

  • Kassa
    9-15
  • Siseekspositsioonid *
    10-16
  • Laste loomaaed
    10-17

* Siseekspositsioonid on esmaspäeviti suletud
Loomaaias võib viibida kuni kaks tundi pärast kassade sulgemist

Kuidas tulla

Paldiski mnt värav

Peatus ZOO: buss nr 21, 21B, 22, 37, 41, 42 ja 43; autoga, jalgrattaga või jalutades

Ehitajate tee värav

Peatus Nurmenuku või Karikakra: nt buss nr 10, 12, 28, 37, 41, 42, 43 ja 45; autoga, jalgrattaga või jalutades

VAATA VÄRAVATE ASUKOHTI KAARDIL

Kontakt

E-R +372 6943 300; Hädaabi: 512 69 65
zoo@tallinnzoo.ee

Ehitajate tee 150 / Paldiski mnt. 145, Tallinn

Tagasiside