Kährik(koer)

Nyctereutes procyonoides

RACCOON DOG
ЕНОТОВИДНАЯ СОБАКА
SUPIKOIRA

Sugukond: Koerlased (Canidae)

Ainus koerlane, kes ei haugu. Külma kliimaga aladel langeb taliuinakusse. Hätta sattudes teeskleb surnut, et sobival hetkel pageda. Algselt asustas Ida-Aasia soiseid metsi, aastast 1934 on aklimatiseeritud Venemaa Euroopaossa. Eestisse toodi 1950. Eelistab tiheda alustaimestikuga metsi, põõsa- ja kõrkjarikkaid veekogukaldaid. Sööb pisinärilisi, linde ja mune, konni, putukaid, raipeid, ka marju, puu- ja teravilja. Tegutseb hämaras ja öösel. Innaaeg veebruaris-aprillis. Tiinus 60–70 päeva. Mais sünnib 5–10 poega. Kährikut peetakse karusnahafarmides, karvast tehakse ka ilukirja-pintsleid. Kährik võib edasi kanda kärntõbe, koerte katku ja marutaudi.