Vööthüään-Terje-Marie-Vihur

Vööthüään

Hyaena hyaena

STRIPED HYENA
ПОЛОСАТАЯ ГИЕНА
JUOVAHYEENA

Sugukond: Hüäänlased (Hyaenidae)

Massiivse pea, võimsa kaela, tugevate lõugade ja tahapoole längus seljaga vööthüäänid tulevad toime ka selliste suurte luude söömise ja seedimisega, mille teised kiskjad maha jätavad.

Liik, kes kunagi oli levinud Suurbritanniast Hiinani, esineb praegu vaid Põhja- ja Kirde-Aafrikas, Kesk-Aasias, Türgis, Kaukasuses, Indias.

Vööthüään asustab steppi ja poolkõrbe, akaatsiatihnikuid ja kuiva savanni, avatud mäekülgi ja kaljuseid järsakuid. Talub kõrgust (elab kuni 3300 m kõrgusel) ja kuiva külma.

Vööthüäänid võivad elada peregrupina, kus poegi aitavad toita ka eelmise pesakonna noored, kuid toiduotsinguil käivad enamasti üksinda. Täiskasvanud emaloomad on üksteise suhtes reeglina sallimatud ja domineerivad isaste üle. Videvikus toiduotsingule siirduvad vööthüäänid puhkavad südaööl mõned tunnid, et enne päikesetõusu jälle jahti pidada. Nii on nad aktiivsed keskmiselt ¼ ööpäevast.

Toiduotsingul vööthüään otsib läbi iga põõsa ja kaljunuki, võsapuhma ja õõnsuse. Kuigi peamiselt raipesööja, ei ütle ta ära ka elusast toidust, tabades siiski vaid väiksemaid imetajaid, roomajaid ja putukaid. Veel sööb ta datleid, meloneid, virsikuid, viinamarju, ka kõrvitsaid (peamiselt niiskusesisalduse tõttu) ning toidujäänuseid prügimägedel. Luud, nahatükid jm toidujäänused peidab vööthüään tihedasse põõsasse või rohupuhmasse või tassib pesauru juurde, kuhu aegamisi koguneb suur hulk luid.

Sarnaselt kõigile hüäänlastele kasutavad vööthüäänid nn käimlaid, kus on juba eemalt nähtavad luutükikeste sisalduse tõttu kriitvalgeks kuivanud väljaheited. Antiikajal kasutati rafineeritud hüääniväljaheidet puudrina.

Vööthüääne ohustab tagakiusamine ja elupaikade hävimine. Mõnes levila piirkonnas on liik muutunud väga haruldaseks.

Vööthüään-Terje-Marie-Vihur Vööthüään-Kert-Tali

vööthüään-kaart

Avatud

  • Kassa
    9-15
  • Siseekspositsioonid *
    10-16
  • Laste loomaaed
    10-17

* Siseekspositsioonid on esmaspäeviti suletud
Loomaaias võib viibida kuni kaks tundi pärast kassade sulgemist

Kuidas tulla

Paldiski mnt värav

Peatus ZOO: buss nr 21, 21B, 22, 41 ja 42; autoga, jalgrattaga või jalutades

Ehitajate tee värav

Peatus Nurmenuku või Karikakra: nt buss nr 10, 12, 28, 41, 42, 43 ja 45; autoga, jalgrattaga või jalutades

VAATA VÄRAVATE ASUKOHTI KAARDIL

Kontakt

E-R +372 6943 300
zoo@tallinnzoo.ee

Ehitajate tee 150 / Paldiski mnt. 145, Tallinn

Tagasiside