1.       Ninasarviku sarve kilohind võib ulatuda 67 000 euroni. Üks sarv kaalub keskmiselt 10 kg ja sellest jahvatatud pulber on maailma kõige kallim ravim, kuid teaduslikult pole selle ravivat toimet tuvastatud.

2.       Põhja-Jeemenis tehakse ninasarviku sarvest pistoda käepidemeid. Pistoda antakse murdeikka jõudnud noormehele ning see sümboliseerib mehelikkust ja pühendumist usule.

3.       Ninasarviku tiinus kestab umbes 15 kuud. Sündides kaalub poeg ligi 4% ema kaalust ehk kui ema kaalub 1000 kg, siis kaalub poeg sündides ligi 40 kg. Tunni aja jooksul tõuseb vastsündinu oma värisevatele jalgadele. Teravmokk-ninasarviku poeg jääb emaga kokku kolmeks kuni viieks aastaks, kuni ema saab uue poja.

4.       Poeg võõrutatakse emapiimast 1–2 aastaselt, kuid ta rändab emaga kaasa ka ema järgmise tiinuse kõik 15 kuud. Mõnda aega talub ema mõlemat poega ja neid võib näha kolmekesi koos liikumas, kuid ühel hetkel hakkab ema vanemat poega ähvardustega minema ajama.

5.       Ninasarvik ähvardab sissetungijat ähvardussööstuga: ta laseb pea alla, pööritab silmi, ajab kõrvad kikki, kergitab saba, tõstab ülemise moka üles ja laseb kuuldavale hoiatava kisa ning sööstab peale. Etenduse eesmärgiks on vaenlane minema peletada ja tõsist kallaletungi vältida. Haruharva lõppeb ähvardussööst veristamisega.

6.       Ninasarviku jalal on kolm varvast, iga varvas on varustatud kabjaga. Ninasarvikud kuuluvad kabjaliste seltsi. Aasia liikidel on koguka kerge toetamiseks jämedamad jalad. Aafrika ninasarvikute jalad on peenemad ning nad on võimelised jooksma kuni 45–56 km/h.

7.       Ninasarviku nahk on umbes 2 cm paks ning keha katavad silmapaistmatud karvad. Kõige karvasem on sumatra ninasarvik, kes kasvult on kõige väiksem. Aasia ninasarvikute nahk on tugevalt voldiline ja jätab mulje nagu oleks tegemist turviseplaatidega.

8.       Ninasarvikud on üldiselt pelglikud loomad, kuigi arvatakse, et nad on agressiivsed. Ähvardusrünnaku teevad nad sissetungijate eemale hirmutamiseks. Kui kaks tugevat isast india ninasarvikut kokku saavad, võivad nad omavahel võidelda kasutades võhataolisi alumisi lõikehambaid. Sellised konfliktid võivad lõppeda ka ühe võistleja surmaga.

9.       Ninasarvikute isasloomad on territoriaalsed, emasloomad mitte. Tugevamatel india isastel ninasarvikutel on kodupiirkond, mis enamasti kattub mitme emaslooma kodupiirkonnaga ning mida tähistavad kuni meetrikõrgused sõnnikukuhilad.

10.   Ninasarvikutel pole higinäärmeid. Kehast kuumuse välja saamiseks püherdavad nad mudas, mis kuivades jahutab keha. Mudamaskist on abi ka verd imevate putukate vastu, kes koos kuivanud mudaga seljast maha kukuvad.

11.   Teravmokk-ninasarvikul on hästi liikuvad mokad, mida võib kasutada nagu sõrmi. Nendega saab haarata akaatsiametsa põõsaste võrseid ja lehti. Vahel süüakse ka teiste loomade väljaheiteid, et saada nende poolseeditud toidust vajalikke mineraalaineid.

12.   Ninasarvikud on üllatavalt väledad. Nende tavaline samm on kiire kõnd, ehmatuse korral võivad nad traavida pea kõrgele tõstetud ja saba sirgelt taga. Aga nad võivad ka keset mürisevat galoppi kannapöördeid teha või liikuda kergel tantsusammul emasega kurameerides.

13.   Lisaks oma heale haistmisele ja kuulmisele on  ninasarvikutel ohu tabamiseks ka koostööpartnerid – linnud, kes söövad nende turjal parasiite ja ohu korral tõstavad nii suurt lärmi, et äratavad ka magava looma üles.

14.   Jaava ninasarvik on üks haruldasemaid suuri imetajaid – tema arvukust hinnatakse 60 isendile. Ta on peaaegu karvutu, välja arvatud kõrvad ja sabaots. Tal on üks sarv, mille pikkus ületab harva 25 cm, mõnedel emasloomadel puudub sarv hoopis.

15.   Laimokk-ninasarvik on suurim ja kõige arvukam ninasarvikute hulgas. Isasloomad võivad kasvad kuni nelja meetri pikkuseks ning 2,3 tonni raskuseks. Eesmise sarve pikkus võib küündida 1,3 meetrini ja tagumine 40 sentimeetrini.

Avatud

  • Kassa
    9-15
  • Siseekspositsioonid *
    10-16
  • Laste loomaaed
    10-19

* Siseekspositsioonid on esmaspäeviti suletud
Loomaaias võib viibida kuni kaks tundi pärast kassade sulgemist

Kuidas tulla

Paldiski mnt värav

Peatus ZOO: buss nr 21, 21B, 22, 37, 41, 42 ja 43; autoga, jalgrattaga või jalutades

Ehitajate tee värav

Peatus Nurmenuku või Karikakra: nt buss nr 10, 12, 28, 37, 41, 42, 43 ja 45; autoga, jalgrattaga või jalutades

VAATA VÄRAVATE ASUKOHTI KAARDIL

Kontakt

E-R +372 6943 300
zoo@tallinnzoo.ee

Ehitajate tee 150 / Paldiski mnt. 145, Tallinn

Tagasiside