Ilves Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaia üks esimesi asukaid oli Soomest 1937. aastal kingitusena kaasa toodud ilvesekutsikas Illu: Helsingis maailmameistriks tulnud Eesti Laskurliidu võistkond sai lisaks Argentina karikale kaasa ka elusa ilvesepoja, kes paigutati elama Kadrioru puukooli aeda president Pätsi vennanaise Asta Pätsi hoole alla. Huvi looma vastu oli rahva hulgas suur ning peale loomaaia asutamist 1939. aastal kujunes ilvesest Tallinna loomaaia tunnusloom.

Ilves Illu sai surma märtsipommitamises 9. märtsil 1944. aastal.

Tallinna loomaaia algusaastate ilvesed olid pärit loodusest, peamiselt Eestimaa metsadest: 1947. aastal osteti ilves Sindist, 1951. aastal saadi kaks emailvest Võrumaalt, 1964. aastal isailves Valgamaalt, 1967. aastal emailves Kadrinast. 1967. aastal osteti Leningradi loomaaiast kaks noort looduses sündinud isailvest. Ilveseid saadi veel Pärnumaalt Kilingi-Nõmmest (1977) ja Häädemeeste kandist (1981) ning osteti Moskva Zootsentrist (1978).

Peale eelpoolnimetatud euroopa ilveste Lynx lynx lynx peeti Tallinna loomaaias aastatel 1961–74 Moskva Zootsentrist ostetud kaugida ilveseid Lynx lynx isabellinus ja aastatel 1968–86 Siberi Zookoondisest, Moskva Zootsentrist ja Novosibirski loomaaiast ostetud siberi ilveseid Lynx lynx wrangeli.

Esimesed kaks ilvesepesakonda sündisid ja kasvasid Tallinna loomaaias üles 1981. aastal, mõlemas kaks kutsikat. 1982. aastal sündis kaks kolme kutsikaga pesakonda, kes samuti üles kasvasid. Pojad müüdi Moskva Zootsentrile (1981, 1982) ja Pensa loomaaeda (1983) ning kingiti Rostocki loomaaiale SDVs (1982).

Tallinna loomaaias aegade jooksul sündinud 52 ilvesekutsikast kasvas üles 33 kutsikat, 19 surid kas kohe peale sündi või enne 3 kuu vanuseks saamist. Vanemate juures kasvasid 28 kutsikat, 8 kutsikat kasvatati üles loomaaia titetoas ja 16 kutsika kasvatamine on andmebaasis märgitud ’teadmata’ks.

Kõige viljakamaks on Tallinnas elanud loomadest osutunud siin sündinud ja titetoas üles kasvanud Tipp (sünd. 1990, surn. 2004, vanemad pärit loodusest), kel oli aastatel 1994–2002 kokku 17 poega. Vaid üks tema poegadest suri 7-päevaselt. Enamiku oma poegadest kasvatas ta ise üles.

Kõige vanemaks elas Tallinna loomaaias 1987. aastal Eesti loodusest toodud ilves Janno – ta suri vanuses 22 aastat ja 3 kuud.

Loomaaia algusaastaist säilinud andmete põhjal on aegade jooksul Tallinna loomaaias elanud tõenäoliselt sadakond ilvest. Praegu, 2018. aastal on Tallinna loomaaias viis (2.3) ilvest, kellest vaid üks (0.1) on siin sündinud, kolm (1.2) on pärit loodusest ja üks (1.0) on sündinud Riia loomaaias.

Kullimäe ilveste ekspositsioonis elab:

Lüsis, sündinud 26.05.2009 Riia loomaaias, saabunud Tallinna 23.02.2010. Ta on andnud järglasi Rina ja Getteriga: üles on kasvanud viis tema poega.

Karumajas elavad:

Rina, sündinud Lätis looduses, kingitud Riia loomaaiale 18.07.2006, saabunud Tallinna 20.12.2006. Tal on Lüsisega olnud neli poega, kellest kolm on üles kasvanud. Ta ei salli enda kõrval teisi emaseid ilveseid: segagrupis (1.3) peetuna on ta ühe, kõige vanema emase (Teele) maha murdnud ja teist (Getter) ahistama hakanud.

Getter, sündinud 5.06.1999 Tallinna loomaaias, tema ema oli ilves Tipp. Tal on erinevate isastega (Timmu, Lüsis, Charik) olnud kokku kaheksa poega, kellest viis on üles kasvanud.

Dikusha, sündinud Põhja-Eestis Aegviidu kandis. Nälginud kutsikana toodud loomaaeda 21.07.2013, kasvanud üles titetoas, kuid jäänud küllaltki metsikuks. 26.05.2016. aastal sündis tal Charikuga esimene pesakond: Gretta, Hektor ja Tsester, kelle ta ise ilusti üles kasvatas.

 

Charik, sündinud Lätis looduses, toodud Riia loomaaeda 25.08.2010 ja sealt Tallinna loomaaeda 9.12.2011. Algul oli väga omaette hoidev ja tasane. Tal on Getteriga üks 2013. aastal sündinud poeg ja Dikushaga 2016. aastal sündinud kolmikud.

 

Eesti metsade ainuke kõrgejalgne, üliettevaatlik ja väga ilusa karvakasukaga kaslane on valitud tänavu, 2018. aastal Eesti Aasta Loomaks. Ilves on ka Tallinna loomaaia sümbol ja tunnusloom, keda siin alati näha saab.

Eestis asustab ilves kogu mandrit ja saari. Sarnaselt teistele suurkiskjatele seostatakse ilvese leidumist sageli vaid suurte inimtühjade metsamassiividega, kuid tegelikult ei ole ilves inimeste suhtes sugugi nii pelglik. Ilvese elupaigaks sobib hästi ka põldude ja metsaga vahelduv kultuurmaastik ning pimeduse varjus võib tema rada kulgeda üsna inimelamute läheduses.

Tingituna ilveste arvu vähenemisest võeti liik 1937. aastal Eestis kaitse alla. Siiski hakkas ilvese arvukus tõusma alles 1970. aastatel. Kui aastatele 2003–2008 oli iseloomulik ilvese arvukuse püsiv tõus, siis 2009 kuni 2013 ilvese pesakondade arv vähenes. Viimase kümne aasta jooksul oli ilvese arvukus haripunktis 2008. aastal, mil kogu Eestis loendati kokku üle 120 ilvese pesakonna. Populatsiooni suurus oli siis ligikaudu 800 isendit. Sealt alates on ilveste arv vähenenud ning 2016. aastal oli Eestis vaid 50 kuni 60 pesakonda. Selle peamiseks põhjuseks võib pidada vahepeal toimunud metskitsede arvu järsu languse ja ilvese küttimise koosmõju. Kuigi metskitsepopulatsioon on tänaseks taastunud, siis ilvese arvukuse taastumiseks kulub veel aega. Madala arvukuse tõttu ei ole viimastel aastatel lubatud Eestis ka ilveseid küttida.

 

 

 

 

 

 

Avatud

  • Kassa
    9-18
  • Siseekspositsioonid *
    10-19
  • Laste loomaaed
    10-19

* Siseekspositsioonid on esmaspäeviti suletud
Loomaaias võib viibida kuni kaks tundi pärast kassade sulgemist

Kuidas tulla

Paldiski mnt värav

Peatus ZOO: buss nr 21, 21B, 22, 37, 41, 42 ja 43; autoga, jalgrattaga või jalutades

Ehitajate tee värav

Peatus Nurmenuku või Karikakra: nt buss nr 10, 12, 28, 37, 41, 42, 43 ja 45; autoga, jalgrattaga või jalutades

VAATA VÄRAVATE ASUKOHTI KAARDIL

Kontakt

E-R +372 6943 300
zoo@tallinnzoo.ee

Ehitajate tee 150 / Paldiski mnt. 145, Tallinn

Tagasiside