Jääkaru Friida lugu

Meie tubli jääkaruema Friida on kogu oma elu elanud Tallinna loomaaias – ta on siin sündinud, üles kasvanud, kaaslase leidnud ja pojad saanud.

Algas kõik aga ühel pimedal detsembriööl 15 aastat tagasi. Toona ei olnud veel pesakaameraid ja loomaaednikud said karupesas toimuvast aimu vaid kuulmise järgi. Tasakesi kõrv vastu koridoriust käidi kuulamas… Õnneks on karupoja imemise mõnujorin väga iseloomulik ja mitte liiga vaikne. Kostab läbi pesakasti ja tugeva koridoriukse küll.

Ja nii saadigi 2002. aasta 16. detsembri hommikul teada, et karupesas ei ole enam emakaru Vaida üksinda, vaid seal on veel keegi, imeväike vastsündinud mõmm, meie Friida.

Friida oli järjekorras juba neljas jääkarupoeg, kes Tallinna loomaaias üles on kasvanud. Oma emale Vaidale ja isale Franzule jäi ta viimaseks. Seda toredam on, et ta kannab mõlema nime edasi: talle nime leidmiseks kuulutati esmakordselt loomaaia ajaloos välja nimekonkurss, kuhu kõik soovijad said oma nimevariandi pakkuda. Palju neid nimevariante kokku oli, ei mäleta praegu enam keegi, kuid päris palju pakuti vanemate nimedest tuletatud kombinatsiooni FRIIDA, mille kasuks loomaaednikud lõpuks ka otsustasid.

Pisipojana oli Friida vallatu memmekas nagu kõik jääkarumõmmid. Talitajate toonased märkmeraamatud pajatavad, et pesast kakerdas ta ema sabas esimest korda välja juba 14. jaanuaril, muud toitu peale emapiima proovis lutsutada 7. märtsil, õue pääses esimest korda 7. aprillil.

Seal, õues, juhtus ka esimene äpardus. Kõik oli ümberringi uus ja huvitav, nuuskimist ja uurimist väärt ja veidi pelutav ka… Tasapisi tuli juurde julgust ja hoogu ja korraga, mõmm ei pannud tähelegi, kuidas see juhtus, kadus pind käppade alt ja ta leidis end sügavikust. Oh! Kus siis pääses hädakisa valla. Mis sellest, et madalal tühjal basseinil, mille põhja ta potsatas, oli trepp, mida mööda välja ronida. Polnud aega mõelda, kas või kuidas ennast ise päästa. Emme pidi appi tulema.

Ei jäänudki ema Vaidal muud üle, kui pea neljakuusel pojapurakal seljanahast hammastega kinni hakata ja ta tühjast basseinist välja sikutada.

Jääkarud on uudishimulikud ja nutikad loomad. Kui Friida polnud veel nii suureks kasvanud, et üle müüri nurga tagant tulevaid talitajaid passima ulataks, leiutas ta endale abivahendi ja turnis sellel väga osavalt.
  
Ja loomulikult on Friidal selged kõik jääkarude trikid, mida vanas karumajas kasutada andis. Isa Franzu eeskujul armastas ta nagu möödaminnes basseini hüpata ja pahaaimamatuid külastajaid märjaks pritsida. Toidu õngitsemisel võis ta end ülipikaks venitada ja tagakäpa luugi vahele sättida, et talitajad luuki sulgeda ei saaks. Isegi kitsukesele aknalauale on ta roninud.

Ja meie kõigi suureks rõõmuks elab ta nüüd uues avaras kodus.

   

Head elu sulle su uues kodus!

Ja palju õnne!

Avatud

  • Kassa
    9-17
  • Siseekspositsioonid *
    10-18
  • Laste loomaaed
    10-19

* Siseekspositsioonid on esmaspäeviti suletud
Loomaaias võib viibida kuni kaks tundi pärast kassade sulgemist

Kuidas tulla

Paldiski mnt värav

Peatus ZOO: buss nr 21, 21B, 22, 37, 41, 42 ja 43; autoga, jalgrattaga või jalutades

Ehitajate tee värav

Peatus Nurmenuku või Karikakra: nt buss nr 10, 12, 28, 37, 41, 42, 43 ja 45; autoga, jalgrattaga või jalutades

VAATA VÄRAVATE ASUKOHTI KAARDIL

Kontakt

E-R +372 6943 300; Hädaabi: 512 69 65
zoo@tallinnzoo.ee

Ehitajate tee 150 / Paldiski mnt. 145, Tallinn

Tagasiside