Koera aastal koerlastest

Koerlased on väga liikuvad kiskjad, enamik neist on kohastunud läbima pikki vahemaid ja küllaltki kiiresti. Neil on hea orienteerumisvaist ja mälu. Hästi on arenenud haistmine, kuulmine, ka nägemine. Nad on arad ja valvsad, uue ja tundmatu suhtes umbusklikud. Koerlaste hulgas on nii üksikelulisi kui karjas elavaid liike. Nad asustavad kõiki loodusvööndeid polaaraladest troopiliste vihmametsadeni. Karjana koos tegutsemine saakloomi jahtides ja oskus hoiduda püünistest annab tunnistust üsna kõrgest intelligentsist.

Maailmas on teada 35 liiki koerlasi, kes on jagatud 13 perekonda. Eesti looduses elavad neli liiki: hunt, rebane, kährik ja šaakal.

Kõik need neli liiki on olnud ka loomaaia ekspositsioonis, hunt lausa loomaaia algusaastatest saadik. Hunte on toodud kutsikatena loodusest, aga neid on sündinud ka loomaaias. Hunt püsis loomaaia ekspositsioonis kuni 1995. aastani, mil otsustati, et selle äärmiselt huvitava liigi näitamiseks tuleb luua korralikud tingimused.

2011. aastal Metsatöllu poolt loomaaiale hunditarandiku rajamiseks annetatud pillide müügi tulu on alles ja ootab oma aega.

2013. aastal kuulutati Eestis välja esimene Aasta Loom. Selleks sai hunt ja loomaaias peeti 13. septembril hundiööd. Toome siinkohal ära  ansambli Ajutine Valitsus hundilaulu “Laul huntidest” video:
Muusika Kalev Plink, sõnad Peep Männil. Laulu salvestust toetas Eestimaa Looduse Fond. Video tegi MTÜ Looduse Videoaabits, režissöör Remek Meel, operaatorid Vladimir Bologov ja Remek Meel. Video valmimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kokku on Tallinna loomaaias aegade jooksul näha olnud 18 koerlaseliiki. Lisaks on Tallinnast läbi sõitnud ka üks hüäänkoer teel Riia loomaaiast Berliini.

Praegu näeb loomaaias nelja liiki koerlasi. Kõige silmatorkavam on kõrgejalgne ja leekivalt rebasekarva lakkhunt, Lõuna-Ameerika ohulähedane koerlane, keda hülgetiigi vastas aedikus majesteetlikult ringi jalutamas võib näha. Seal elab paar: punakama kasukaga ja veidi väiksem Kingas ning heledama karvastikuga Anna.

Piisonite vastas väikekiskjate kompleksis näeb Aasia stepi- ja poolkõrbeasukatest korsakeid Rudist ja Ritat teineteise võidu saaki liiva sisse või lumme kaevatud aukudesse peitmas või omavahelisi asju klaarimas.

Karumaja otsa juures võib keskpäeva päikese soojuses kohata uniseid kährikuid Zitat ja Gitat. Kaug-Idast pärit liigina inimese abiga Euroopas kanda kinnitanud kährik on ainus koerlane, kes taliuinakusse langeb, kuid loomaaias siiski toidukordi vahele ei jäta.

Karumaja teise otsa juures saab piiluda maailma levinuimat ja arvukaimat kiskjat punarebast, seal elab väle rebasepoiss Sem. Kuid rebaseid elab loomaaia metsatukkades ka vabalt. Praegu on rebastel jooksuaeg ja jäljeread lumel võivad jutustada nii mõndagi, kui osata märgata.

Nüüd aga koerast

Koer on kahtlemata üks iidsemaid koduloomi. Koera bioloogiline plastilisus on võimaldanud aretada mitusada, võib-olla isegi üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva tõu. Enamik kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.

Kuidas aga toimus koera kodustamine ja kes võis olla tema esivanem, selle kohta meie, inimeste, teadmised ajas pidevalt täienevad ja teisenevad.

2014. aastal ERR teadusportaali vahendatud teadusuudisest nähtub, et USA Chicago Ülikooli geeniteadlase John Novembre ja California Ülikooli evolutsioonibioloogi Robert Wayne juhitud uurimisgrupp, kes võrdles põhjalikult koerte ja huntide genoomi, jõudis järeldusele, et me ei saa kõneleda koera põlvnemisest hundist, pigem tuleb huntide ja koerte puhul rääkida kahe liigi ühisest esivanemast, mõlema liigi suhteliselt võrdväärsest põlvnemisest ühistest eellastest, keda omaaegsel kujul tänapäeval enam metsades ringi ei luusi.

Jaapanlaste tehtud DNA-uuringud on näidanud, et koer võis hundist lahkneda juba 76 000–121 000 aastat tagasi. Koera varast ajalugu tuntakse väga halvasti. Koera arengus on etappe, mis ei ole inimesega seotud ja need perioodid on täiesti läbi uurimata. Peamiselt on koera jälgi leitud 12 000 aasta vanustest arheoloogilistest leiukohtadest, aga hiljutised leiud Belgias ja Prantsusmaal viitavad juba üle 30 000-aastasele kooselule inimesega.

On selge, et kodustamine oli pikk protsess, mis algas palju varem, kui me praegu arvame.

Pika kodustamisperioodi kestel aretati koera valiku ja ristamise teel. Vastavalt kasutusotstarbele muutusid koera skelett ja lihastik ning kujunesid erineva kehaehitusega tõud.

Lisaks sellele, et koer on tore ja truu kaaslane, on talle omistatud ka üleloomulikke omadusi ja austatud teda kui jumalust. Kreeka mütoloogias valvab põrguväravaid kolme peaga koer Kerberos. Egiptlastel on koera peaga jumal Anubis. Maiad uskusid, et hauatagusesse ellu juhatavad inimest koerad. Nepalis austatakse koeri sügisfestivalil toidu ja lilledega.

Ja muidugi idamaade kalendri koera-aasta!

Koer on oma loomult rahulik ja hoolitsev loom. Tema puhul ei ole vaja karta, et ta veaks alt, valetaks või oleks saamahimuline ning seepärast möödub 2018. aasta aususe ja heasoovlikkuse tähe all. Kuid tööd tuleb kõvasti teha. Küll siis tekib ka kasum.

Head turvalist ja õnnelikku kollase koera aastat!

 

Open

  • Ticket office
    9-17
  • Indoor expositions *
    10-18
  • Children’s Zoo
    10-19

* Siseekspositsioonid on esmaspäeviti suletud
Loomaaias võib viibida kuni kaks tundi pärast kassade sulgemist

How to get here

Paldiski mnt värav

Peatus ZOO: buss nr 21, 21B, 22, 37, 41, 42 ja 43; autoga, jalgrattaga või jalutades

Ehitajate tee värav

Peatus Nurmenuku või Karikakra: nt buss nr 10, 12, 28, 37, 41, 42, 43 ja 45; autoga, jalgrattaga või jalutades

VAATA VÄRAVATE ASUKOHTI KAARDIL

Contact

E-R +372 6943 300; Hädaabi: 512 69 65
zoo@tallinnzoo.ee

Ehitajate tee 150 / Paldiski mnt. 145, Tallinn

Tagasiside