Loomaaialoomade treenimine

Pikalt levinud arusaam, mille kohaselt on igasugune loomade treenimine ebaloomulik, loomi väärkohtlev ja juba oma olemuselt vale, on tänaseks aegunud. Treenimine positiivse kinnistamise meetodil on loomaaialooma üksluises elus suurepärane vaheldus.

Erinevalt tsirkustest ei treenita loomaaialoomi ebaloomulikke trikke sooritama, vaid selleks, et parandada nende füüsilist vormi või soodustada nende liigiomast käitumist.

Kaasaegsed loomaaiad treenivad loomi selleks, et muuta talitamis- ja veterinaarprotseduurid lihtsamaks ja stressivabamaks. Näiteks õpetatakse loomi erinevate aedikute vahel liikuma, kaalule astuma, hambaid ja käppasid näitama ning isegi vereanalüüse andma. Treenitud loomi ei pea lihtsamateks protseduurideks anesteesiaga uinutama või traumeerival moel kinni püüdma, vaid loomad teevad koostööd vabatahtlikult.

Vabatahtlikkus eeldab, et loomal on valik, kas ta täidab talle esitatud ülesande või mitte. Sealjuures ei motiveeri looma mitte hirm, vaid ülesande lahendamise eest saadav preemia. Preemia annab loomale märku, millist käitumist tasub teha ja millist mitte. Taolist treenimise meetodit nimetatakse „positiivseks kinnistamiseks“.

Loomade treenimine suurendab nende heaolu ja tugevdab inimese-looma suhteid. Samuti pakub see loomale suuremat kontrolli oma elu üle ning mõjub nii psühholoogiliselt kui füüsiliselt soodsalt.

Tallinna loomaaias sündinud amuuri leopard Freddo treenimine Highland Wildlife Park’is Suurbritannias.

Teravmokk-ninasarvik Kibibi treenimine Tallinna loomaaias.

Kuigi kõik ei tule veel päris ideaalselt välja, on looma ja hooldaja vaheline hea suhe loodud ning see on oluline alus edaspidisteks arenguteks.
Kibibi on motiveeritud treeningus osalema, kuna iga ülesande täitmise eest saab ta preemia (treenimiseks kasutatakse POSITIIVSE KINNISTAMISE meetodit, mis tähendab, et looma ei karistata, vaid ainult premeeritakse). Iga loom eelistab preemiaks saada midagi erinevat ning see ei pruugi üldse alati toit olla – Kibibi lemmikud on sai, küpsised ja harjaga sügamine.

Loomaga suhtlemise lihtsustamiseks kasutatakse abivahendeid – klikkerit ja keppi.

  • Keppi kasutatakse selleks, et näidata loomale koht, kuhu ta minema peab.
  • Klikk markeerib ära konkreetse hetke, millal loom teeb seda, mida hooldaja temalt ootas. Nii saab loom täpselt aru, mille eest ta preemia saab.

Avatud

  • Kassa
    9-18
  • Siseekspositsioonid *
    10-19
  • Laste loomaaed
    10-19

* Siseekspositsioonid on esmaspäeviti suletud
Loomaaias võib viibida kuni kaks tundi pärast kassade sulgemist

Kuidas tulla

Paldiski mnt värav

Peatus ZOO: buss nr 21, 21B, 22, 37, 41, 42 ja 43; autoga, jalgrattaga või jalutades

Ehitajate tee värav

Peatus Nurmenuku või Karikakra: nt buss nr 10, 12, 28, 37, 41, 42, 43 ja 45; autoga, jalgrattaga või jalutades

VAATA VÄRAVATE ASUKOHTI KAARDIL

Kontakt

E-R +372 6943 300
zoo@tallinnzoo.ee

Ehitajate tee 150 / Paldiski mnt. 145, Tallinn

Tagasiside