India sulgselgkala ehk india väitskala

Chitala chitala

Soodsas seisundis

Populatsiooni staatus teadmata

  • IUCN
  • LC
  • NT
  • VU
  • EN
  • CR
  • EW
  • EX
  • Selgroogne
  • Hõimkond: Keelikloomad (Chordata)
  • Klass: Luukalad (Osteichthyes)
  • Selts: Luukeelelised (Osteoglossiformes)
  • Sugukond: Sulgselgkalalased (Notopteridae)
Loomaaia külastusala Suur troopikamaja
Aktiivsus

Aktiivsus

öine

Seltsingulisus

Seltsingulisus

seltsinguline

Toitumine

Toitumine

kalad, vähid, selgrootud

Suurus ja kaal

Suurus ja kaal

üldpikkus 75 (122) cm

Elab Aasias peamiselt Induse, Gangese, Brahmaputra ja Mahanadi jõgede taimestikurikastes osades, ka väiksemates veekogudes ja soodes. Tilluke seljauim meenutab sulge, kehakuju nuga. Varuhingamiselundiks muutunud ujupõis võimaldab õhuhapnikku tarbida, sestap neelab veepinnal õhumullikesi. Suhteliselt rahumeelne ja territoriaalne. Jahti peab lõhna järgi libisedes põhja lähedal läbi vee kokkukasvanud saba- ja pärakuuime lainetuste abil. Oma koopasse siseneb sageli saba ees. Emane koeb marja uppunud tüvele või rondile. Isane õhutab seda sabaga võngutades, tekitab värske vee juurdevoolu, hoiab marja mudavabana ja kaitseb vaenlaste eest. Liiki ohustab üleekspluateerimine ja elupaiga kvaliteedi langus. Hinduismi uskumuse kohaselt sündis Vishnu kuldse noakujulise sulgselgkalana, et tappa deemon.

Illustration
Illustration

Avatud iga päev

  • Kassad ja sissepääs 9-18
  • Siseekspositsioonid, sh Vihmamets T-P 10-19
  • sissepääs siseekspositsioonidesse 10-18:30
  • Laste loomaaed 10-19
  • Meenepood 10-19
  • Loomaaed 9-20
Siseekspositsioonid on esmaspäeviti suletud. Laste loomaaed on kuu esimesel esmaspäeval suletud.

Loomaaia kaart

Loomaaia kaart