{"id":5926,"date":"2022-05-23T19:45:12","date_gmt":"2022-05-23T16:45:12","guid":{"rendered":"https:\/\/tallinnzoo.ee\/?post_type=animal&p=5926"},"modified":"2022-06-06T16:11:43","modified_gmt":"2022-06-06T13:11:43","slug":"kulaan-e-turkmenistani-eeslik","status":"publish","type":"animal","link":"https:\/\/tallinnzoo.ee\/en\/animal\/kulaan-e-turkmenistani-eeslik\/","title":{"rendered":"Kulaan e. t\u00fcrkmenistani eeslik"},"content":{"rendered":"\n

Eeslikud on vanap\u00e4rased hobuslased. Nad moodustavad hobuste (Equus<\/em>) perekonnas suhteliselt selgelt eristuva r\u00fchma (alamperekonna). S\u00fcsteemaatiliselt on eeslikud k\u00f5ige l\u00e4hemal p\u00e4rishobustele. Eesliku pea on massiivsem kui hobusel. K\u00f5rvad on pikemad kui hobusel, kuid l\u00fchemad kui eeslil.<\/p>\n\n\n\n

Kulaanid on kiired ja vastupidavad<\/h4>\n\n\n\n

Eeslikud elavad p\u00f5hiliselt savi- ja kivik\u00f5rbeis ning eelm\u00e4estike poolk\u00f5rbeis, v\u00e4hem steppides. Enamik kulaane elab Badh\u00f5\u00fei looduskaitsealal T\u00fcrkmenistanis. Nad on \u00e4\u00e4rmiselt vastupidavad loomad ja suudavad taluda nii kuiva kuuma suve kui ka k\u00fclma lumerohket talve. Jooksul pead iseloomulikult k\u00f5rgel hoidvad eeslikud on erakordselt kergejalgsed ning liiguvad isegi kiiremini kui ratsahobused (l\u00fchemat maad kiirusega \u00fcle 80 km\/h). Eelk\u00f5ige t\u00e4nu kiiretele jalgadele pole t\u00e4iskasvanud kulaanidel looduslikke vaenlasi. Kulaanide arvukust on v\u00e4hendanud peamiselt joogikohtade h\u00f5ivamine, v\u00e4hem k\u00fcttimine.<\/p>\n\n\n\n

Nagu muudki hobused, kogunevad kulaanid karja ehk tabuuni, mis  koosneb t\u00e4iskasvanud t\u00e4kust, mitmest m\u00e4rast, s\u00e4lust ja varsast. Tabuunis on keskmiselt 5-11 liiget. Juhtt\u00e4kk tegutseb tabuunist veidi eemal, kuid hoiab sellel kogu aeg silma peal. Tema \u00fclesanne on kaitsta tabuuni vaenlaste ja rivaalide eest. Juhtt\u00e4kk on enamasti 4-10-aastane.  Peale juhtt\u00e4ku on karjas alati juhtm\u00e4ra, kes suunab r\u00fchma liikumist. Loomad suhtlevad omavahel silmside varal, h\u00e4\u00e4lt teevad harva.<\/p>\n\n\n\n

Joogipaigad on olulised<\/h4>\n\n\n\n

Kulaani nagu teistegi poolk\u00f5rbe- ja k\u00f5rbeloomade leviku m\u00e4\u00e4rab joogipaikade k\u00e4ttesaadavus. Kulaan joob harilikult 12-15 liitrit vett \u00f6\u00f6p\u00e4evas. Suvel, kui  toiduks on kuivad rohttaimed, vajab kulaan vett kaks korda enam ja peab tihti jooma. Seet\u00f5ttu ei l\u00e4he ta joogipaikadest tavaliselt kaugemale kui 10-15 km. Joogipaikadele viivad h\u00e4sti sissetallatud rajad.<\/p>\n\n\n\n

Kulaani  kabi on kohastunud liikumiseks kiviklibustel j\u00e4rskudel n\u00f5lvadel. K\u00f5rgelt v\u00f5lvunud kitsa kabja kahekihiline kandeserv on suhteliselt lai ja hobuserauanaaste meenutavate nukkidega. Need soodustavad kabja haakumist pinnasega. Erinevalt hobuse kabjast ei puutu sarvkiil k\u00f5ndimisel maapinnaga kokku.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n","protected":false},"featured_media":0,"template":"","class_list":["post-5926","animal","type-animal","status-publish","hentry","animal_phylum-keelikloomad","animal_class-imetajad","animal_order-kabjalised","animal_family-hobuslased"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tallinnzoo.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/animal\/5926","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tallinnzoo.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/animal"}],"about":[{"href":"https:\/\/tallinnzoo.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/animal"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tallinnzoo.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5926"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}