{"id":72502,"date":"2026-04-14T20:41:11","date_gmt":"2026-04-14T17:41:11","guid":{"rendered":"https:\/\/tallinnzoo.ee\/?post_type=animal&p=72502"},"modified":"2026-04-16T14:35:19","modified_gmt":"2026-04-16T11:35:19","slug":"mangrooviboiga","status":"publish","type":"animal","link":"https:\/\/tallinnzoo.ee\/en\/animal\/mangrooviboiga\/","title":{"rendered":"Mangrooviboiga"},"content":{"rendered":"\n

See kaunis, s\u00e4ravalt must ja kollaste ringv\u00f6\u00f6tidega kuni 2,5 meetri pikkuseks kasvav madu on kergelt m\u00fcrgine. Ta v\u00f5ib olla agressiivne ja k\u00fcllaltki temperamentselt r\u00fcnnata. Mangrooviboiga hammustus v\u00f5ib inimesel p\u00f5hjustada paistetust salvatud kehapiirkonnas, kuid \u00fchtegi surmaga l\u00f5ppenud juhtumit ei ole teada. Tema m\u00fcrk halvab paremini linde, v\u00e4hem imetajaid.<\/p>\n\n\n\n

Mangrooviboiga m\u00fcrgihambad asuvad \u00fclal\u00f5ua tagaosas (r\u00e4stikutel ja kobradel paiknevad need suu eesmises osas), nad on suunatud tahapoole ja neis on vaod m\u00fcrgi haava juhtimiseks.<\/p>\n\n\n\n

Selliste suu tagaosas paiknevate m\u00fcrgihammaste kasutamiseks peab saak j\u00f5udma kaugele suhu ja seep\u00e4rast ei saa boiga toituda suurtest saakloomadest. Mangrooviboiga jahib v\u00e4ikesi imetajaid (sh nahkhiiri), linde (s\u00f6\u00f6b ka mune), sisalikke, konni ja noori kilpkonni, aga ka teisi madusid.<\/p>\n\n\n\n

Mangrooviboiga on levinud Kagu-Aasias: Indohiinas, Indoneesias, Malaisias ja Filipiinidel. Nagu nimi \u00fctleb, v\u00f5ib teda kohata mangroovisoodes, aga ta elab ka vihmametsas. Ta on puulise ja \u00f6ise eluviisiga: suurema osa ajast veedab ta 30 meetri k\u00f5rgusel v\u00f5i k\u00f5rgemal puuokstel, \u00f6\u00f6sel aga laskub metsaalusele jahti pidama. Silmad on \u00f6\u00f6aktiivsele loomale iseloomulikult suured ja vertikaalse pupilliga.<\/p>\n\n\n\n

Mangrooviboiga sigib munemise teel. Munad peidab ta puu\u00f5\u00f5nsusse, k\u00f5dunenud k\u00e4ndu v\u00f5i lehek\u00f5dusse. Kurnas on tavaliselt 10 (4\u201315) muna. 45 p\u00e4eva p\u00e4rast kooruvad umbes 20 sentimeetri pikkused pojad, kes on v\u00e4limuselt sarnased t\u00e4iskasvanuga.<\/p>\n\n\n\n

Eristatakse \u00fcheksa alamliiki, kuid liigi taksonoomia vajab t\u00e4iendavaid uuringuid.<\/p>\n\n\n\n

Maailma Looduskaitseliidu (IUCN) punases nimistus kuulub liik kategooriasse \u201esoodsas seisundis\u201c, ometi v\u00f5ib ohuks kujuneda lemmikloomakaubandus ja elupaikade h\u00e4vimine. Boigasid kasutatakse ka rahvameditsiinis ning p\u00fc\u00fctakse liha s\u00f6\u00f6mise eesm\u00e4rgil.<\/p>\n\n\n\n

Mangrooviboiga s\u00e4ilimiseks on eesk\u00e4tt vaja kaitsta tema elupaiku \u2013 vihmametsa ja mangroove.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n<\/figure>\n","protected":false},"featured_media":0,"template":"","class_list":["post-72502","animal","type-animal","status-publish","hentry","animal_phylum-keelikloomad","animal_class-roomajad","animal_order-soomuselised","animal_family-nastiklased"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tallinnzoo.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/animal\/72502","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tallinnzoo.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/animal"}],"about":[{"href":"https:\/\/tallinnzoo.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/animal"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tallinnzoo.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=72502"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}