{"id":5248,"date":"2022-05-23T18:17:58","date_gmt":"2022-05-23T15:17:58","guid":{"rendered":"https:\/\/tallinnzoo.ee\/?post_type=animal&p=5248"},"modified":"2024-11-12T11:54:28","modified_gmt":"2024-11-12T09:54:28","slug":"purg-ehk-euroopa-piison","status":"publish","type":"animal","link":"https:\/\/tallinnzoo.ee\/fi\/animal\/purg-ehk-euroopa-piison\/","title":{"rendered":"P\u00fcrg ehk euroopa piison"},"content":{"rendered":"\n

Algselt asustas p\u00fcrg ehk euroopa piison suuremat osa Euroopa leht- ja segametsav\u00f6\u00f6ndist. Inimasustuse laienedes p\u00fcrgade levila ahenes. Veel keskajal elasid p\u00fcrjad koos  k\u00e4esolevaks ajaks v\u00e4lja surnud \u00fcrgveiste ehk tarvastega Kesk- ja Ida-Euroopa s\u00fcgavates metsades. Kesk-Euroopas h\u00e4vitati p\u00fcrjad XVIII sajandil. XIX sajandil olid p\u00fcrgadest j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud vaid kahe alamliigi riismed. Euroopa p\u00fcrja (B. b. bonasus<\/em>) viimaseks pelgupaigaks oli Poola kuninga p\u00f5line jahivaldus Bia\u0142owie\u017ca p\u00f5lismets Poola ja Valgevene piiril, kaukaasia p\u00fcrja (B. b. caucasicus)<\/em> pelgupaigaks m\u00e4gimetsad Kaukasuse looden\u00f5lvadel.<\/p>\n\n\n\n

Esimese maailmas\u00f5jaga alanud s\u00fcndmused viisid looduslikult elavate p\u00fcrgade v\u00e4ljasuremiseni. Bia\u0142owie\u017cas tapeti viimane ulukp\u00fcrg salak\u00fcti poolt 1919. aastal. Palju kauem ei elanud ka kergema kehaehitusega kaukaasia p\u00fcrg, kelle viimane isend tapeti 1927. aastal. Liiki j\u00e4id hoidma k\u00fcmmekond Saksa, Poola ja Rootsi loomaaedades ning tarandikes elavat looma. 1923. a.  tuli Pariisis kokku rahvusvaheline p\u00fcrgade p\u00e4\u00e4stmise konverents, mis otsustas sisse seada esimese rahvusvahelise ohustatud liikide registri (suguregistri). L\u00fchikese ajaga koguti kokku \u00fcle Euroopa laiali pillutatud p\u00fcrjad, moodustati paljunduspaarid ja paljundusgrupid. \u00dcksnes sel moel oli lootust p\u00fcrg kui liik p\u00e4\u00e4sta t\u00e4ielikust v\u00e4ljasuremisest.<\/p>\n\n\n\n

Arvukuse taastamine oli keeruline ja aegan\u00f5udev t\u00f6\u00f6, see toimus esialgu Bia\u0142owie\u017ca \u00fcrgmetsa Poolale kuuluvas osas ja Euroopa loomaaedades, hiljem Kaukaasias ja Askania-Nova looduskaitsealal Ukrainas. Teise maailmas\u00f5ja t\u00f5ttu arvukuse taastamine katkes. P\u00e4rast s\u00f5ja l\u00f5ppu t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkati ja praegu elavad euroopa p\u00fcrjad looduslikult Poolas, Valgevenes, Leedus, Ukrainas, Venemaal. Suurim looduslik populatsioon elab Bia\u0142owie\u017ca p\u00f5lismetsas, mis on peaaegu muutumatuna s\u00e4ilinud aastasadu. Seal kasvavad erakordselt k\u00f5rged ja vanad puud, eriti tammed \u2013 j\u00e4\u00e4nukid muinasajal \u00fcle Euraasia laiunud segametsav\u00f6\u00f6ndist. Kaukaasia p\u00fcrgadest suudeti p\u00e4\u00e4sta vaid \u00fcks loom. T\u00e4nap\u00e4eval elavad Kaukaasias tema ja euroopa p\u00fcrja h\u00fcbriidsed j\u00e4rglased ning p\u00fcrja ja ameerika piisoni h\u00fcbriidid.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4nap\u00e4eval on p\u00fcrjad t\u00fc\u00fcpilised metsaloomad, m\u00e4gedes eelistavad nad tegutseda metsav\u00f6\u00f6ndi \u00fclaosas. Toituvad rohttaimedest ja puude ning p\u00f5\u00f5saste koorest, lehtedest ja v\u00f5rsetest. Men\u00fc\u00fcsse kuulub ligi 400 liiki taimi. Talvel antakse p\u00fcrgadele peaaegu  k\u00f5ikjal lisatoiduks heina ja nad  k\u00fclastavad meeleldi soolakuid.<\/p>\n\n\n\n

Vaatamata v\u00f5imsale kogule \u2013 p\u00fcrjapulli \u00f5lak\u00f5rgus k\u00fc\u00fcnib 2 meetrini, mass on 850\u20131000 kg \u2013 on p\u00fcrja liigutused kerged ja kiired, ta kahlab raskusteta soodes, liigub osavalt j\u00e4rskudel n\u00f5lvadel ja ujub h\u00e4sti. Neile meeldib p\u00fcherdada kuival pinnasel, kuid mudavanne nad ei v\u00f5ta.<\/p>\n\n\n\n

Meeltest on p\u00fcrgadel  h\u00e4sti arenenud haistmine ja kuulmine, n\u00e4gemine on \u00fcsna vilets. H\u00e4\u00e4litsevad need Euroopa metsade suurimad imetajad  harva.<\/p>\n\n\n\n

Suvel elavad p\u00fcrjad v\u00e4ikeste gruppidena, vanad pullid tegutsevad enamasti \u00fcksikult. Talveks \u00fchinevad grupid 30\u201350-pealisteks karjadeks, kevadel  l\u00e4hevad laiali. Varem oli p\u00fcrgadel jooksuaeg augustis-septembris. Poolvaba pidamise ja lisatoitmise tingimustes on selle ajalised piirid ebam\u00e4\u00e4rasemad. Jooksuajaks \u00fchinevad vanad pullid emaste gruppidega ja ajavad sealt minema \u00fcle 2 a. vanused mullikad. Iga pulli haaremis on harilikult 2\u20136 lehma. Juhipositsiooni selgitavad pullid enamasti \u00e4hvarduspooside demonstreerimisega. Siiski on teada v\u00f5itlusi, mis on l\u00f5ppenud raskete vigastustega v\u00f5i koguni \u00fche vastase surmaga. Jooksuajal ei s\u00f6\u00f6 pullid peaaegu \u00fcldse ja k\u00f5hnuvad m\u00e4rgatavalt. Sel ajal levib neist tugevat l\u00f5hna, mis meenutab muskust.<\/p>\n\n\n\n

Tiinus kestab \u00fcheksa kuud. Veidi enne poegimist, tavaliselt mais v\u00f5i juuni algul, eralduvad tiined lehmad karjast, kuid mitte kaugele. Tund p\u00e4rast ilmaletulekut seisab vasikas juba jalgel, veel poole tunni p\u00e4rast suudab emale j\u00e4rgneda. M\u00f5ni p\u00e4ev hiljem \u00fchinevad ema ja vasikas karjaga. Piisonilehm valvab oma vasikat  t\u00e4helepanelikult. Imetamine v\u00e4ltab tavaliselt 5 kuud, m\u00f5nikord kuni aasta. Suguk\u00fcpseks saavad 2\u20133-aastaselt. Looduslikke vaenlasi t\u00e4iskasvanud p\u00fcrjal praktiliselt ei ole. Karjast liiga kaugele eraldunud noori v\u00f5ivad m\u00f5nikord ohustada hundid ja karud. Varem hukkusid piisonid sageli koduveistelt saadud haiguste tagaj\u00e4rjel, ka  talusid nad halvasti lumerohkeid talvesid. Kasvandustes on pullidel maksimaalne eluiga olnud 22, lehmadel 27\u201330 aastat. P\u00fcrga on  ristatud ka koduveisega.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n","protected":false},"featured_media":0,"template":"","class_list":["post-5248","animal","type-animal","status-publish","hentry","animal_phylum-keelikloomad","animal_class-imetajad","animal_order-soralised","animal_family-veislased"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tallinnzoo.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/animal\/5248","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tallinnzoo.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/animal"}],"about":[{"href":"https:\/\/tallinnzoo.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/types\/animal"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tallinnzoo.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5248"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}