{"id":5264,"date":"2022-05-23T18:22:38","date_gmt":"2022-05-23T15:22:38","guid":{"rendered":"https:\/\/tallinnzoo.ee\/?post_type=animal&p=5264"},"modified":"2024-11-12T18:38:21","modified_gmt":"2024-11-12T16:38:21","slug":"ameerika-piison","status":"publish","type":"animal","link":"https:\/\/tallinnzoo.ee\/fi\/animal\/ameerika-piison\/","title":{"rendered":"Ameerika piison"},"content":{"rendered":"\n

Ameerika piison on euroopa piisoni l\u00e4him sugulane. V\u00e4liselt on ta euroopa piisoni sarnane, kuid massiivsem veel madalamale langetatud pea t\u00f5ttu, eriti aga tihedate ja pikkade karvade poolest, mis katavad pead, kaela, \u00f5lgu, turja ja eesjalgu. Vanade isasloomade mass on kuni 1000 kg, \u00f5lak\u00f5rgus kuni 190 cm, emased on m\u00e4rksa v\u00e4iksemad ja kergemad. Pullid saavad t\u00e4iskasvanuks 6-aastastena, kuid kasvavad edasi terve eluea. Piisonilehmad on t\u00e4iskasvanud juba 4 aasta vanustena. Eriti suured ja pikasarvelised on nn. metsapiisonid, kes elavad areaali p\u00f5hjaosas, metsav\u00f6\u00f6ndis. Need moodustavad omaette alamliigi (Bison<\/em> bison athabascae<\/em>). Harukordadel on n\u00e4htud ka valgete laikudega v\u00f5i p\u00e4ris valgeid piisoneid, keda indiaanlased v\u00e4ga k\u00f5rgelt austasid.<\/p>\n\n\n\n

Ameerika piisonite eluviisist minevikus on v\u00e4he teada, sest h\u00e4vitamine eelnes uurimisele. Teatakse vaid, et loomad sooritasid ulatuslikke r\u00e4ndeid, liikudes talveks l\u00f5una poole, kevadel aga tagasi p\u00f5hja. Need r\u00e4nded v\u00f5isid ulatuda 700 km-ni. T\u00e4nap\u00e4eval ei saa piisonid r\u00e4nnata, sest nende levila piirdub rahvusparkidega. Piisonid tegutsevad v\u00e4ikeste karjadena, pullid ja lehmad eraldi. Pullide karjad on 10\u201312 pealised; lehmade ja vasikate karjas on 20\u201330 looma. Kindlat juhti karjal ei ole, kuid liikumisel juhib karja kogenud eakas emasloom. Talvel on piisonite peamiseks toiduks rohukulu, metsas aga samblikud ning oksad. Toitu suudavad v\u00e4lja kaapida ka meetripaksuse lumekihi alt. Kord p\u00e4evas k\u00fclastavad  joogikohta ja ainult kr\u00f5bedate k\u00fclmadega, mil vesi kattub j\u00e4\u00e4ga, s\u00f6\u00f6vad nad lund. Meeltest on ameerika piisonitel k\u00f5ige paremini arenenud haistmine: nad haistavad ohtu kuni 2 km kauguselt. Vee l\u00f5hna tunnevad veelgi kaugemalt, 7\u20138 km tagant. Kuulmine ja n\u00e4gemine on veidi v\u00e4hem arenenud, kuid mitte n\u00f5rgad. Piisonid, eriti vasikad on v\u00e4ga uudishimulikud: mistahes uus v\u00f5i tundmatu ese k\u00f6idab nende t\u00e4helepanu. Erutust reedab p\u00fcsti t\u00f5stetud saba. Ameerika piisonitele meeldib p\u00fcherdada liivas ja tolmus. Erinevalt euroopa piisonist on ameerika piisonid suhteliselt h\u00e4\u00e4lekad: karja liikumisel on pidevalt kuulda eri toonides r\u00f6hkivaid h\u00e4\u00e4litsusi. Pullid m\u00f6irgavad jooksuajal; vaikse ilmaga kostab see 5\u20138 km taha. Vaatamata v\u00f5imsale kehaehitusele on ka ameerika piisonid erakordselt kiired ja liikuvad. Galoppi lastes arendavad nad kergesti kiirust kuni 50\u201365 km\/h. Nad on ka suurep\u00e4rased ujujad. Looduslikke vaenlasi kiskjate seas neil peaaegu ei ole, ainult vasikad ja v\u00e4ga vanad loomad v\u00f5ivad langeda huntide saagiks. Jooksuaeg kestab maist septembrini. Pullid \u00fchinevad sel ajal lehmadega suurteks karjadeks, kus kehtib teatav domineerimis-hierarhia.<\/p>\n\n\n\n

Pullide vahel toimub sel ajal kahev\u00f5itlusi, mille k\u00e4igus nad sageli vigastusi saavad. Vahel v\u00f5ib t\u00f5sine v\u00f5itlus ka surmaga l\u00f5ppeda, kuid seda tuleb ette \u00fcsna harva. Sellised poseerimised koosnevad mitmesugustest \u00e4hvardustest. Pullid p\u00fc\u00fcavad suuremad v\u00e4lja paista, t\u00f5mbavad k\u00f5hu sisse ja selja k\u00fc\u00fcru. Sellise kahev\u00f5itluse k\u00e4igus v\u00f5ib \u00fcks pullidest alla anda kas pead k\u00f5rvale p\u00f6\u00f6rates v\u00f5i asendustegevusena s\u00f6\u00f6ma hakates. Kui kumbki alla ei anna, v\u00f5ib alata raevukas v\u00f5itlus. P\u00e4rast jooksuaja l\u00f5ppemist laguneb kari j\u00e4lle v\u00e4ikesteks gruppideks. Tiinus kestab u. 9 kuud nagu euroopa piisonilgi. Vasikad s\u00fcnnivad tavaliselt m\u00e4rtsis-aprillis, kaksikud on v\u00e4ga haruldased. Enne poegimist eraldub tiine lehm harilikult \u00fclej\u00e4\u00e4nud karjast, kuid m\u00f5ni v\u00f5ib poegida ka karja hulgas. Sel juhul tunglevad k\u00f5ik karjakaaslased vasts\u00fcndinu \u00fcmber ning nuusutavad ja lakuvad teda. Imetamine kestab ligi aasta. Iga karja liige kaitseb ohu korral vasikat.<\/p>\n\n\n\n

Loomaaedades kohaneb ameerika piison h\u00e4sti ega ole kuigi suur haruldus. Veel sagedamini n\u00e4eb seal aga h\u00fcbriide euroopa piisoniga, kes erinevalt koduveisega ristamisel saadud h\u00fcbriididest on viljakad. Ameerika piisoni eluiga on 20\u201325 aastat.<\/p>\n\n\n\n

Ameerika piisonite saatus on traagilisemaid lehek\u00fclgi inimese ja looduse omavaheliste suhete ajaloos. Arvatakse, et neid oli 60\u201370 miljonit, nad katsid preeria lugematute karjadena, pakkudes kordumatut ja grandioosset vaatepilti, mis kutsus esile esimeste valgete maadeavastajate vaimustuse ning h\u00e4mmastuse. Ameerika p\u00f5liselanike indiaanlaste kombed ja kogu elu olid tihedalt seotud piisonitega. Nende vibude ja nooltega jaht ei avaldanud piisonite arvukusele peaegu mingit m\u00f5ju. Isegi esimesed tulirelvadega varustatud valged asunikud ei muutnud olukorda kuni 1830 aastani. Erilise ulatuse v\u00f5ttis piisonite lausaline h\u00e4vitamine, kui algas transkontinentaalse raudtee rajamine. Piisonilihaga toideti teet\u00f6\u00f6liste tohutut armeed, nahk l\u00e4ks m\u00fc\u00fcgiks.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4nap\u00e4eval on piisonite arv u. 350 000. Enamik neist elab eravaldustes, \u00fclej\u00e4\u00e4nud rahvusparkides ja looduskaitsealadel. Ka paljud Ameerika p\u00f5liselanike suguharud kasvatavad piisoneid. Piisoniliha tarvitatakse toiduks, villast valmistatakse kudumeid, kasutusele l\u00e4heb ka nahk ning koljud dekoratsioonideks. P\u00f5hja-Ameerikas on ka ristatud koduveist ja piisonit \u2013 ristandit kutsutakse cattalo<\/u><\/em>. H\u00fcbriidide isased j\u00e4rglased on viljatud.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n","protected":false},"featured_media":0,"template":"","class_list":["post-5264","animal","type-animal","status-publish","hentry","animal_phylum-keelikloomad","animal_class-imetajad","animal_order-soralised","animal_family-veislased"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tallinnzoo.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/animal\/5264","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tallinnzoo.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/animal"}],"about":[{"href":"https:\/\/tallinnzoo.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/types\/animal"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tallinnzoo.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5264"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}