Franzust ja Vaidast Friida ja Rasputinini
JÄÄKARU FRANZU LUGU…
…sai alguse 1988. aasta kevadel, mil Tallinna ja Moskva loomaaedade ühisekspeditsioon alustas teekonda Franz Josephi maale. Ekspeditsiooni baaslaagriks olnud Graham Belli saarelt toodi Tallinna kaks jääkarupoega – AIS/FRANZ ja BERG/JOOSEP. Karupojad olid sündinud arvatavalt detsembris 1987. JOOSEP suri 1991. aastal – tal avastati pahaloomuline kasvaja.
FRANZUL oli alati hea isu, ainult jääkarude põhitoitu – hülgeliha – ta ei armastanud. Puudus noorpõlve kogemus. Temast kasvas suur ja võimas jääkaru, kes vaatamata kitsastele oludele meeleldi möllas ja mängis ning külastajaid märjaks pritsida armastas.
8. septembril 2007 unustas talitaja puuriukse lahti ja FRANZ pääses välja. Ta uimastati, kuid õnnetuseks ei pidanud tema süda narkoosile vastu ja ta suri. FRANZ elas 19 aastat ja 8 kuud.
Jääkaru Franzust sai eksponaat Loodusmuuseumis.
JÄÄKARU VAIDA LUGU…
…sai alguse Kaasani zooloogia- ja botaanikaaias 21. novembril 1984, mil nägi ilmavalgust väike jääkarupoeg, kes sai nimeks UAIDI. Kuulu järgi ei toitnud ema teda ja ta kasvas üles inimeste hoole all.
Tallinna loomaaeda saabus ta 5. märtsil 1987. Siin hakati teda kutsuma VAIDAKS.
Kohavahetus mõjus talle rängalt, ta oli pikka aega päris närviline, kuid siis sai ta endale kaasaks FRANZU ning neil sündisid ja kasvasid üles neli poega. VAIDA oli väga hea, hoolitsev ja muhe jääkaruema. Tema viimane poeg FRIIDA elab praegugi Tallinna loomaaias.
27. jaanuaril 2014 tuli loomaaednikel vastu võtta raske otsus ja panna VAIDA peale pikaajalist ravi magama. Tema kõhunäärmes avastati kahekilone kasvaja. VAIDA elas 29 aastat 2 kuud ja 6 päeva.
JÄÄKARU NORDI LUGU
Jääkaru NORD sündis Austrias Viini kuninglikus Schönbrunni loomaaias 24. novembril 2001. aastal kahe karupojaga pesakonnas. Tema ema Olga oli pärit loodusest, Venemaa avarustest, vend Felix elab praegu, 2021. aastal, Hollandis Leeuwardeni loomaaias.
2003. aasta kevadel saadeti Nord Novosibirski loomaaeda, kus ta elas viis aastat. 2007. aasta lõpul tekkis Tallinna loomaaial vajadus uue isakaru järele ja Nord otsustati kolida Tallinna. 2008. aasta oktoobris toodi ta Moskvasse, kus teda hakati hellitavalt kutsuma KEFIRTŠIKUKS, kuna ta armastas juua keefiri, ning 2009. aasta 10. aprillil saabus noor isakaru Nord Tallinna loomaaeda.
Siin ootasid seitsmeaastast isaslooma ees kogenud jääkaruema 24aastane Vaida ja tema viimane järglane kuueaastane Friida.
Vaida võitis Nordi südame esimesest pilgust. Nord oleks hea meelega aasta ringi Vaidaga aedikut jaganud – võib-olla oli Vaida noorelt emast eraldatud Nordile emakuju. Elu jääkarude maailmas aga nii ei käi ja Vaida vajas ka omaette olemise aega. Igal juhul jätkus Nordil silmi vaid Vaida jaoks.
Friida pelgas esialgu noort isakaru, kuid 2012. aastal said nad kokku ja detsembris sündis esimene poeg, kes elas kahjuks vaid kolm päeva. 24.11.2013. aastal sündis Friida ja Nordi teine pesakond (kaks poega), kellest kasvas üles emane Nora. 26.11.2016. aastal sündinud kahest pojast kasvas üles isane Aron.
Kohe peale Nordi saabumist Tallinna märgati tema vasaku tagakäpa päka peal karvade vahel aeg-ajalt ilmuvat veritsevat haava. Seda oli märgatud ka varem, kuid sellega ei osatud eriti midagi ette võtta. Tallinnas püüti Nordi käppi erinevate meetoditega ravida, kaasati Eesti Maaülikooli veterinaarid ja uuriti maailma loomaaedade kogemusi. Ometi jätkas loom oma tagapäkkade nakitsemist ja veritsevad haavad aina suurenesid. Ei aidanud ka kolimine uuele avarale territooriumile 2018. aasta juunis.
8. jaanuaril 2019. aastal NORD eutaneeriti. Ta elas 17 aastat 1 kuu ja 15 päeva.
JÄÄKARUD FRIIDA JA RASPUTIN
FRIIDA sündis 16. detsembril 2002. aastal Tallinna loomaaias, tema sündimise ja kasvamise lugu on kirjas siin. Isakaru Nordiga sai ta kaks poega: Nora (s. 2013), kes elab praegu Schönbrunnis ja on juba ise emaks saanud, ning Aroni (s. 2016), kes elab nüüd La Fleche loomaaias.
Võimas isakaru RASPUTIN elab meil alates 2020. aasta novembri lõpust. Ta toodi siia jääkarude paljundusprogrammi koordinaatori soovitusel. Liigikoordinaatori hinnangul on nii Friida kui Rasputini puhul tegemist omavahel sobivate ja väärt geene kandvate isenditega: suure ja rahuliku Rasputini mõlemad vanemad olid pärit loodusest ja loodusest oli pärit ka Friida isa. Eduka paaritumise korral võib neilt oodata väga heade omadustega järglasi.
2007. aasta 19. novembril Moskva loomaaias sündinud jääkarumürakas Raspi (keda seal kutsuti Jegoriks) on olnud paras maailmarändur. Aastasena viidi ta Saksamaale Nürnbergi loomaaeda (kus ta sai endale nime Rasputin) kaaslaseks seal sündinud noorele emakarule Flockele. Koos rändasid nad 2010. aastal Prantsusmaale Antibes’i meremaailma, kus Flocke tõi ilmale kaks pesakonda jääkarupoegi. Viimases, 2019. aastal lõpul sündinud pesakonnas kasvab kolm poega, mistõttu isakaru pidamiseks jäid tingimused kitsaks. Ja nii tuli Rasputinil kolida kümneks kuuks Inglismaale Yorkshire’i loodusparki, enne kui otsustati tema uueks kaaslaseks Friida ja elukohaks Tallinna loomaaed välja valida.
Friida ja Raspi esimene ühine poeg sündis 2021. aasta 26. novembri hilisõhtul ja kahjuks suri 29. novembri varahommikul sünnitrauma tõttu. Jääkarupoeg oli emane, normaalselt arenenud ja kaalus 550 grammi.
14. märtsil 2022 said jääkarud Friida ja Raspi taas kokku, et pulmi pidada.