Ida-Aafrika teravmokk-ninasarvik Kigoma
Saksamaal Berliini loomaaias sündinud isane Ida-Aafrika teravmokk-ninasarvik Kigoma saabus koos Krefeldist pärit emase teravmoka Kibibiga Tallinna 27. aprillil 2013. aastal. Kigoma oli siis juba kolmeaastane sälg, Kibibi veel kaheaastane.
Mitmepäevane teekond oli väsitav ja mahalaadiminegi võttis aega. Suur järelkäruga veok mööda loomaaia käänulisi teid elevandimajani ei pääsenud, sestap tuli põhjaväravas kastid koos ninasarvikutega järgemööda loomaaia väiksema auto peale tõsta ja sellega elevandimajja sõidutada. Kast koos Kigomaga osutus nii raskeks, et loomaaia traktor Komatzu seda liigutada ei jõudnud. Seetõttu pidi kohale tellitud kraana mitu korda värava ja elevandimaja vahet sõitma. Lõpuks oli kast paigas ja luugid võis avada. Kardeti, et peale vintsutusi keeldub Kigoma kastist välja tulemast. Kuid ei, kõik läks hästi! Kigoma sisenes uude latrisse kenasti – ees oli läinud ju tema reisikaaslane Kibibi ning tolle lõhna ja sõnnikut oli juba kõikjal. Väsinud Kigoma võttis talitajalt krõbeleiba ja jäi õige pea tukkuma.
Kigoma sarveots oli tömp – see murdus lapsepõlves õnnetult. Sarve kasvamine ja teravaotsaliseks kulumine võtab aega.
Ninasarvikud on umbusklikud, vahel isegi pelglikud ja kipuvad seetõttu puhisedes ründama. Parim kaitse on ju rünnak! Uute ruumide, inimeste ja olukordadega harjumine võtab aega. Kigomal tema lapsepõlve sarvekaotuse trauma tõttu veel eriti.
Mai lõpus, kuu aega peale Tallinna saabumist, käisid Kigomal külas tema endised hooldajad ninasarvikutalitajad Tanja ja Jürgen Jahr Berliini loomaaiast. Jällenägemine rõõmustas kõiki.
Siiski ei julgenud Kigoma veel kuidagi õue tulla, mis sest, et Kibibi juba ammu õues ringi traavis, kappas, püherdas ja sarvega liiva viskas. Tasapisi okstest maiuspaladega meelitades õnnestus talitajatel suve edenedes Kigoma siiski õueaedikuga ära harjutada.
Esimene kohtumine elektrikarjusega oli küll hirmutav, kuid õueõhu nautimine oli juba harjumuseks saanud ja Kigoma julges õige pea jälle õue tulla.
Kigoma on väärikas ja rahulik loom. Umbusklik nagu ühele korralikule ninasarvikule kohane. Talle ei meeldi uuendused, asjad peavad kindlalt oma kohtadel olema. Kord peab olema. Ordnung.
Lapsepõlvest on tal pärit harjumus talitaja sõrmi lutsida. Armastab magusat. Kui talitaja talle moka vahele mõne maiuspala pistab, näitab ta peale korralikku matsutamist keelt. Nii annab ta teada, et maius talle väga meeldib. Ka kõrvits maitseb Kigomale hästi.
Mänguasjadega Kigoma algul mängida ei osanud. Nüüd tõukab ta juba hea meelega suurt punast palli ja tuuseldab pappkaste. Tõsi, need viimased pistab ta õige ruttu pintslisse. Kord puistas ta pappkastiga ette antud tammetõrud kastist välja, jättis need sinnapaika ja mugistas esmalt pappkasti ära süüa.
Pesemine paneb muidu nii vaoshoitud Kigoma traavima ja püherdama. See meeldib talle väga.
Paljudel loomaaialoomadel on vaderid – eraisikud või asutused, kes looma toetavad. Rahvusvahelisel ninasarvikupäeval, 22. septembril 2013 käis Edgar Savisaar, kes toona oli ninasarvik Kigoma vader, tema eest loomaaias hoolitsemas.
Pehmete talveilmadega näeb ninasarvikuid ka lumel jalutamas.
