Konnapäev 2020

Head rahvusvahelist 🐸 KONNAPÄEVA! 🐸

Kahepaiksete kaitseorganisatsioon SAVE THE FROGS! tähistab aprilli viimasel laupäeval „Päästke konnad!“ päeva, et tõsta inimeste teadlikkust nende ökosüsteemi jaoks väga oluliste, ent paraku üha suuremasse ohtu sattuvate loomade olukorrast.

Eestiski on kõik kahepaikseliigid (11!) looduskaitse all ja nende abistamine on igati tänuväärne.

Mis kahepaikseid ohustab ja kuidas neid aidata? Vaata http://konnad.elfond.ee/

Varakevadel võib näha sellist pilti: umbes 12 cm pikkune kärnkonnaemand all, isane tema kukil. Miks emane suurem on? Sest ta panustab sigimisse rohkem: munade tootmine (kärnkonnal ühes kudunööris 1000-7000 muna) on energiamahukam kui sperma tootmine, järelikult peab kere ka suurem olema 🙂

Ka meie loomaaednikud aitasid sel nädalal kevadisel rändel linnutiikidele aia taha lõksu jäänud kärnkonnapaari, et nad jõuaksid ikka õnnelikult vette pulmi pidama. Sealjuures marsib emane rahulikult talvitumispaigast veekogu poole ja isane passib peale ning ronib talle selga, et olla esimene munade viljastaja. Emane muneb vette ja isane samal ajal viljastab, ikka seljas istudes.

Loomaaia troopikamajas elavad Costa Rica päritolu väljasuremisohus ereoranži triibumustriga lehestikukonnad on vokaalselt väga võimekad.

Eriti elurõõmus konnakoor kostub meil troopikamajas peale terraariumite kastmist.

Miks konnad üldse laulavad? Erinevatel põhjustel. Hääleka armuhüüu või hoopis õrna kriuksatusega peibutatakse vastassoost paarilist („hei, kaunitar!“), krooksumisega antakse märku oma asukohast ja territooriumist („see on minu kobruleht!“), laul võib olla ka ilmateade („vihm!“) ning häälitsemisega väljendatakse ka hirmu ja valu.

Krooksumisvaljuse maailmarekord kuulub muide Puerto Ricos elutsevatele ronikärnkonnade perekonna liikmetele. Ronikärnkonnade röökimine on ühe meetri kauguselt kuulda helitugevusega 85–100 detsibelli ehk võrreldav ühe korraliku blenderi või muruniidukiga.

Laulavad kollavööt-puukonnad:

Need imearmsad, kaunid ja väikesed mõnesentimeetrised kollavööt-puukonnad nagu ka teised liigid puukonnade perekonnast, kannavad ilmselt ühtesid kõige eredamaid ja ilusamaid värve maailmas. Edevusega pole siin aga midagi pistmist. Hoiatav ere värvus on hoopis mõeldud teatama kõigile, kel värvinägemine: “Olen õudsalt mürgine, ära parem mind söö!”

Pisikesed konnad on väga kerge saak nii mõnelegi lihasööjale vaenlasele – madudele ja lindudele. Enesekaitseks on mitmed liigid arendanud välja oma kaitsemehhanismid, näiteks naha kaudu ebameeldiva maitsega mürgi eritamise. Puukonnade enesekaitse on arenenud äärmuseni – mürk, mida nende nahanäärmed eritavad, on surmav, ka inimesele. Siiski ei saa konn ärasöömise vältimiseks ja ellujäämiseks vaid mürgile loota. Röövloom võib saagi enne nahka pista, kui mürk mõjuma hakkab. Appi tuleb hoiatusvärvus, mis annab äratuntava “jäta mind parem rahule” signaali ning laseb puukonnal puutumatult end ka kirkas päikesevalguses näidata.

Troopikamajas hakkasid kudema Kesk-Ameerika päritolu pisikesed värvikirevad kuld-puukonnad.

Avatud

  • Kassa
    9-18
  • Siseekspositsioonid *
  • Laste loomaaed

* Siseekspositsioonid on esmaspäeviti suletud
Loomaaias võib viibida kuni kaks tundi pärast kassade sulgemist

Kuidas tulla

Paldiski mnt värav

Peatus ZOO: buss nr 21, 21B, 22, 37, 41, 42 ja 43; autoga, jalgrattaga või jalutades

Ehitajate tee värav

Peatus Meistri, Nurmenuku või Karikakra: nt buss nr 10, 12, 16, 26, 27, 28, 37, 41, 42, 43 ja 45; autoga, jalgrattaga või jalutades

VAATA VÄRAVATE ASUKOHTI KAARDIL

Kontakt

E-R +372 6943 300; Hädaabi: 512 69 65
zoo@tallinnzoo.ee

Ehitajate tee 150 / Paldiski mnt. 145, Tallinn

Tagasiside