KAS KÕIGIL LOOMADEL ON NIMED?

See on üks küsimus, mida esitakse siis, kui mingi liigi väliselt väga sarnaseid isendeid on palju.

Enamik loomi on andmebaasis indiviidina, st igal loomal on oma kaart kõigi andmetega, mis teda puudutavad: sünniaeg ja -koht, vanemad jmt. Igaühel on süsteemis oma unikaalne tähistus (GAN (Global Accession Number). Lisaks on igal isendil individuaalne number või tähistus ka loomaaia siseselt (Local ID). Suguregistrites olevatel (nt liigikaitse programmis osalevatel) loomadel on igaühel veel eraldi number suguraamatus, mida peab liigikoordinaator. Loomadega otseselt tegelevate inimeste jaoks on mugavam kasutada nimesid kui numbreid. Seega jah, enamikul sellistest loomadest on olemas ka nimed.

Kõikidele kaladele, korallidele, merisiilikutele, tigudele, vähkidele… nimesid muidugi ei panda. Neid käsitletakse gruppidena. Iga liigi jaoks on oma unikaalse tähistusega nn grupikaart, kuhu märgitakse mitu isendit sündis, suri, osteti, vahetati jne. Tallinna loomaaias on grupikaardil ka mitmed koduloomadena peetavad imetajaliigid (näiteks hiired, rotid, merisead, deegud, küülikud, kodukitsed…), mis liigikaitselisest aspektist võetuna erilist tähtsust ei oma.