{"id":53077,"date":"2024-09-23T20:10:19","date_gmt":"2024-09-23T17:10:19","guid":{"rendered":"https:\/\/tallinnzoo.ee\/?post_type=animal&p=53077"},"modified":"2025-06-14T19:54:08","modified_gmt":"2025-06-14T16:54:08","slug":"tiiger","status":"publish","type":"animal","link":"https:\/\/tallinnzoo.ee\/lv\/animal\/tiiger\/","title":{"rendered":"Tiiger"},"content":{"rendered":"\n

T\u00e4nap\u00e4evase s\u00fcstemaatika alusel ei peeta amuuri tiigrit enam iseseisvaks alamliigiks, vaid ta liigitatakse \u00fchte teiste Mandri-Aasias elavate tiigritega (Panthera tigris tigris<\/em>). Samal ajal peetakse oluliseks eristada liigikaitselistel eesm\u00e4rkidel erinevaid tiigripopulatsioone ja nii v\u00f5ib meie loomaaia tiigreid tavakeeles nimetada endiselt amuuri tiigriteks<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

Tiiger on maailma k\u00f5ige suurem kaslane. Kuid erinevate asurkondade tiigrite kehakaalu erinevused on suured. Keskmiselt kaaluvad isastiigrid 160 kg ja emastiigrid 115 kg. L\u00f5vid aga kaaluvad keskmiselt rohkem: isasl\u00f5vid 175 kg ja emasl\u00f5vid 120 kg.<\/p>\n\n\n\n

Teistest suurtest kaslastest on tiiger selgesti eristatav tema erilise triibulise kasukamustri j\u00e4rgi. Amuuri tiiger on kohastunud eluks k\u00fclmemas kliimas kui teised tiigrid. Seega on tema karvkate heledam ja tumedaid triipe on h\u00f5redamalt ning need on heledamad kui l\u00f5unapoolsematel suguvendadel. Eriti paks ning tihe on tema talvekarv, mis n\u00e4iliselt muudab looma suuremaks. Iga tiigri karvamuster on ainulaadne.<\/p>\n\n\n\n

Tiigri elupaik v\u00f5ib olla v\u00e4ga mitmekesine: n\u00e4iteks Himaalajas v\u00f5ib teda kohata isegi kuni 4000 m k\u00f5rgusel. Amuurimaal elab tiiger m\u00e4gitaiga seederm\u00e4ndide ja laialehiste puudega murdmaastikel, tihnikutes ja m\u00e4gij\u00f5gede orgudes. S\u00fcgava lumega piirkondi ta v\u00f5imalusel v\u00e4ldib, sest seal on v\u00e4he s\u00f5ralisi, kellele jahti pidada.<\/p>\n\n\n\n

Kogu levila ulatuses jahib tiiger peamiselt hirvi ja sigu. Amuuri tiigri peamised saakloomad on punahirved (Cervus elaphus<\/em>) ja metssead (Sus scrofa<\/em>), \u00fcllatuslikult on tema saagi hulgas t\u00e4heldatud ka pruun- (Ursus arctos<\/em>) ja kaeluskarusid (Ursus thibetanus<\/em>). Inimest r\u00fcndab tiiger harva, pigem enesekaitseks. Jahti peab tiiger \u00fcksinda, stiilis \u201evaritse ja r\u00fcnda\u201c. Tiigrid pole pikamaajooksjad, nende edu v\u00f5tmeks on h\u00e4\u00e4letu liikumine ning r\u00fcnnaku ootamatus.<\/p>\n\n\n\n

Emase tiigri territoorium v\u00f5ib ulatuda kuni 400 km2<\/sup> ning teiste emastega ta seda ei jaga. Isasloomade elualad on aga hiiglaslikud \u2013 amuuri tiigril keskmiselt 1400 km2 <\/sup>\u2013 ning kattuvad nii mitme emase omaga kui v\u00e4hegi v\u00f5imalik. Territooriumi m\u00e4rgistavad tiigrid end puude vastu h\u00f5\u00f5rudes ning uriini puudele ja kividele pritsides. Ka j\u00e4tavad nad puudele s\u00fcgavaid kraapimisj\u00e4lgi, mis on l\u00f5hnastatud uriini v\u00f5i v\u00e4ljaheidetega.<\/p>\n\n\n\n

Kui l\u00f5unapoolsetel tiigritel v\u00f5ib j\u00e4relkasv ilmale tulla mistahes aastaajal, siis amuuri tiigrid paarituvad talvel ja kutsikad s\u00fcnnivad kevadel. L\u00f5hnam\u00e4rgistest saab isane teada, millal on emane valmis paarituma. Paarilised on looduses harva koos kauem kui kaks p\u00e4eva, mille jooksul paaritutakse sageli, isegi rohkem kui 50 korda \u00f6\u00f6p\u00e4evas. Sellele vaatamata on viljastumise m\u00e4\u00e4r madal (20\u201340%).<\/p>\n\n\n\n

Kehapikkus 146\u2013290 cm, sabapikkus 72\u2013109 cm, kaal \u2642 100\u2013325 kg, kaal \u2640 75\u2013160 kg, eluiga 8\u201310 (26) aastat;
Toit: suured imetajad, v\u00e4ikesed imetajad, linnud, kahepaiksed, roomajad, putukad;
Ohud: elupaikade kadu, k\u00fcttimine, hukkumine liikluses, salakaubandus<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a>
Aleksander<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>
Ohana<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>
Danuta<\/figcaption><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"Danuta\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n","protected":false},"featured_media":0,"template":"","class_list":["post-53077","animal","type-animal","status-publish","hentry","animal_phylum-keelikloomad","animal_class-imetajad","animal_order-kiskjalised","animal_family-kaslased"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tallinnzoo.ee\/lv\/wp-json\/wp\/v2\/animal\/53077","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tallinnzoo.ee\/lv\/wp-json\/wp\/v2\/animal"}],"about":[{"href":"https:\/\/tallinnzoo.ee\/lv\/wp-json\/wp\/v2\/types\/animal"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tallinnzoo.ee\/lv\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=53077"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}