Mai on üleminekukuu
Tallinna loomaaed areneb ajas ja muutub. Muutunud on meie roll, olemus, kultuur ja keskkondki. Sisuline areng tingib vajaduse taasmõtestada ka oma välist imidžit. Mõistsime, et meie senine kujunduskeel ei täida enam eesmärki ning nägime tarvidust nüüdisaegse ja ühtlase visuaalse kuvandi järele. Sellise, mis kõnetaks eri sihtrühmi, annaks edasi loomaaia muutunud olemust ja väärtusi ning toetaks keskkonnateadlikkust ja loomaaia loodushoiu sõnumeid. Kust seda leida?
Identiteediotsingul tuli meile appi Disainikeskus ning 2021. aasta kevadel kuulutasime välja ideekonkursi loomaaiale uue visuaalse kuvandi leidmiseks. Nüüd ongi rõõm teatada, et koostöö tulemusel konkursi võitja – Polaar Studio OÜga – on meil Sulle peagi esitleda loomaaia uus visuaalne nägu! Kevad ei lähe aga suveks üleöö ning värskele imagomuutusele läheme maikuu jooksul üle järk-järgult. Kui siin lehel saad lugeda loomaaia uue logo sünniloost, siis kuu keskel saavad muudatused Sulle kohapeal loomaaeda külastades juba rohkem silmaga nähtavaks ja käega katsutavaks. Mai lõpus elavdame linnaruumi ja ühismeediaplatvorme ning tervitame sind veebipartner Okia poolt loodaval uhiuues kuues kodulehel.
Põnevate uute kohtumisteni!
Ilves Illu 3.0
Tallinna Loomaaia uue visuaalse identiteedi autoriteks on disainerid Kadri-Maria Mitt ja Robi Jõeleht Polaar Studio OÜst. Palusime neil jagada, kuidas sündis loomaaia uue logo põnev lahendus.
“Meie esimene mõte oli loobuda looma kujutavast sümbolist logos ning kujundada see tekstipõhine, kuna nii graafika kui fotod on niigi kõnekad. Ent suure otsustajateringiga ideid põrgatades jäi kõlama siiski soov, et “keegi” võiks seal olla.

Tallinna Loomaaia uus logo, kuhu on ajaloolist traditsiooni jätkates integreeritud loomaaia asutamisloo sümbol – ilves. Autor Polaar Studio
Variandina käis läbi ka Euroopa naarits, kes mängib olulist rolli (kohalikus) looduskaitse temaatikas, kuid leidsime siiski, et ilves on tugev piirkondlik sümbol nii liigina kui ka konkreetse isendina, kuna Tallinna Loomaaia esimene asukas oli just ilves Illu. Ilves oli kaalumisel olnud variantidest ka seetõttu parim, et on juba portreena piisavalt äratuntav, tarvitsemata kujutada looma ninast sabaotsani (mõni võib ehk logos näha ka kakku, mida ei saa kuidagi pahaks panna ega muuda logo kuidagi eksitavaks).
Stilistiliselt katsetasime esialgu olemasoleva logo sümboli lihtsustamist, kuid tulemus ei teinud au senise kunstniku tööle – kui mitte tehniliselt siis ideeliselt. Kuivõrd vana logo Illu portree on jäädvustatud ka loomaaia põhjaväravatele, tundus see piisav austusavaldus senisele sümbolile ja otsustasime “kohendatud” versioonist loobuda ning katsetada midagi täiesti muud.
Võtsime sihiks, et uus sümbol oleks võimalikult lihtsustatud, mõjudes rohkem märgina ning vähem pildina loomast. Kuna graafika ning fotode visuaalne mõjusus oli endiselt faktor, tundus parim lahendus kujutada sümbolit teksti sees, muutes selle kompaktsemaks ja vähem domineerivaks kujundusmaterjalidel. Lisaks sellele, et tekitada lihtsalt põnevust lahendusse, tähistavad valguse ja varjupool portrees loomaaia asukate päevaseid ja/või öiseid eluviise. Loomaaia poolt tuli ka kommentaar, et sümbol tähistab lisaks teatraalsust, mis oli nende poolt tervitatav seos.
Kokkuvõttes leidsime, et arvestades loomaaia laia vanuselist sihtgruppi, on looma kujutamine logos pigem kasulik, kuna on piisavalt kõnekas ka täiesti iseseisvana kasutades ning pakub seega laialdaselt rakendusvõimalusi.”
Loomaaia vapiloom ilves
Ajalooliselt on Tallinna loomaaial olnud kaks logo, milllel on kujutatud loomaaia kõige esimest asukat ilves Illut. Mõlema autoriks kunstnik-animalist Sándor Stern (1924-2017).
1937. aastal kinkisid Eesti laskurid tulevase loomaaia tarvis Soomes toimunud laskmise maailmameistrivõistlustel saavutatud esikoha eest auhinnaks saadud ilvesepoja, Eesti metsades tollal üsna haruldase looma. Vastuvõtjad ristisid ta Iluks ehk hellitusnimega Illuks, ja esimesed kasvuaastad sirgus ta Kadrioru puukooli aias, president Pätsi vennanaise Asta Pätsi hoole all. Ilves Illu hukkus õnnetult 1944. aasta märtsirünnaku ajal pommikillu tabamuse tõttu.