Tallinna loomaaed osaleb maailma suurima loomaliikide andmekogu  koostamises

Me teame üsna palju inimesest, aga meie teadmised teiste liikide bioloogiast on jahmatavalt kasinad. Sellise tõdemuseni jõuab artikkel teadusajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences. Selgub, et kuni viimase ajani puudus ülemaailmsetes andmebaasides enam kui 98 protsendi imetajate, lindude, roomajate ja kahepaiksete liikide kohta selline liigikaitseks oluline informatsioon nagu liikide viljakus ja ellujäämismäär. Need lüngad liikide bioloogia baasteadmistes raskendavad või teevad võimatuks teadlaste ja looduskaitsjate-praktikute liigikaitsealase tegevuse.

Liikide bioloogiaalaste teadmiste märkimisväärse puudlikkuse tegelik tähendus saab ilmseks 6. mail avaldatud ÜRO raporti taustal, mis annab ülevaate liigirikkuse kadumise mastaapsest ulatusest kogu maailmas ning selle kriitilisest mõjust inimkonnale. Seda tühimikku ülemaailmsetes bioloogilistes teadmistes aitavad tunduvalt leevendada loomaaedade ja akvaariumite (sh Tallinna loomaaed) poolt pikka aega kogutud andmed oma loomade bioloogilistest põhiparameetritest.

Tallinna loomaaed salvestab oma loomakollektsiooni bioloogilise informatsiooni rahvusvahelisse andmebaasi Zoological Information Management System (ZIMS). Seda haldab rahvusvaheline loomaaedade ühendus Species360, kuhu on koondatud enam kui 1200 loomaaia (sh Tallinna loomaaed, akvaariumi, varjupaiga, uurimis- ja õppekeskuse liikide andmed enam kui 97st riigist. Tegemist on maailma suurima loomaliikide andmekoguga, mis sisaldab enam kui 167 000 000 kirjet 7 miljoni looma kohta rohkem kui 21 182 liigist. Tallinna loomaaed on panustanud sellesse globaalsesse andmebaasi alatest 1990. aastast. Kokku leidub seal Tallinna loomaia andmeid 12 400 linnu, roomaja, kahepaikse ja imetaja kohta 618 liigist. See on meie loomaaia senine panus nende liikide eluloo mõistmisesse.

Tallinna loomaaia andmebaas on järjest olulisem paljude globaalsete loodushoiu organisatsioonide tegevuses, nende hulgas näiteks Maailma Looduskaitseliidu Liikide Kaitse Komisjon (IUCN SSC) ja Punane nimistu (IUCN Red List) ning Loodusliku Loomastiku ja Taimestiku Ohustatud Liikidega Rahvusvahelise Kaubanduse Konventsioon (CITES). Andmebaasi andmed on olulised kaalutletud ning informeeritud otsustuste tegemiseks ja globaalsete poliitikate formuleerimiseks.

„See võib tunduda uskumatu, kuid liikide kaitsega tegelevad teadlased ja ametnikud on tihtipeale olukorras, kus otsustusi tuleb teha puudulike teadmiste ja eksperthinnangute põhjal lootuses, et need vastavad tegelikkusele,“ ütleb juhtivteadur ja Species360 juures toimetava Loodushoiuteaduse Allianssi (Conservation Science Alliance) direktor Dalia A. Conde. See ühendus koondab endas 19 institutsioonist koosnevat meeskonda, kes Tallinna loomaaia ja kõigi teiste loomaaedade andmeid analüüsib, struktureerib ning üldistab. „Puuduolevate teadmiste kättesaadavaks tegemine ja nendega praeguste andmetühimike  täitmine on ohustatud liikide jaoks läbimurdeline. See on väga oluline viis, kuidas loomaaiad, olles küll lokaalsed institutsioonid, saavad ja peavad panustama liigirikkuse püsimisele globaalsel tasemel ehk siis kogu maailmas,“ lisab Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran.

Selleks, et hinnata liikide ja populatsioonide ohustatust või paremini tagada nende ellujäämus, on meil vaja teadmiste seisu selliste oluliste parameetrite osas nagu vanus esmakordsel sigimisel, pesakondade suurus, vanus viimasel sigimisel või eluiga. Selleks, et saada ülevaadet meie tegelikest teadmistest, arendati olemasolevate andmete põhjal (32 144 imetajat, lindu, roomajat ja kahepaikset) välja nn liigiteabe indeks (Species Knowledge Index – SKI).

“Demograafilised andmed liigiteabe indeksis annavad märkimisväärset infot, mis koos geeniandmestikuga võimaldavad ette näha asurkondade elujõulisust mõjutavaid sündmusi. Tõsised asurkondade kahanemised, mida kutsutakse ka “geneetilisteks pudelikaeladeks”, mõjutavad asurkondade jätkusuutlikkust, nagu oleme seda näinud väljasuremisohus ninasarvikute puhul,” ütleb Oliver Ryder, Ph.D., San Diego loomaaia Looduskaitse uuringute Instituudi geneetika haru direktor.

Kui liigiteabe indeksit rakendada ilma ZIMSi andmeteta, siis selgub, et tavapärastes globaalsetes andmebaasides on selliseid olulisi demograafilisi andmeid nagu  liikide suremus ja sündimus ainult 1,3% liikide kohta. “ZIMSi andmete lisamine globaalsesse teadmisesse on kui valguse saabumine hämarasse tuppa,” ütleb Conde. „Klass klassi haaval, imetajatest kahepaikseteni, on näha, kuidas massiivsed tühimikud meie teadmistes järkjärgult täituvad andmetega eriti just globaalselt kriitilises seisundis (CR), väljasuremisohus (EN) ja ohualtide (VU) liikide kohta.

Liigiteabe indeks (SKI) näitab, et ZIMSi andmete kaasamine  suurendab asurkondade elujõulisuse hindamiseks vajalikke baasandmeid kaheksa korda. Näiteks andmete hulk selle kohta, millal eri liikide emasloomad esimest korda järglasi annavad, suurenes 73% võrra.

„See on vaid üks, kuid  väga oluline tegevus, millega maailma loomaaedade kogukond panustab  globaalse liigirikkuse kriisile lahenduste leidmisesse,“ ütleb Tiit Maran. „Selle kõrval ei tasu aga unustada loomaaedade kogukonna suurt panust looduses tehtava liigikaitselise tegevuse organiseerimisel ja finantseerimisel kogu maailmas. Alahinnata ei tohi ka loomaaedade hoogsalt suurenevat rolli keskkonnahariduses, mille pikaajaline eesmärk on meie kultuuri jätkusuutlikuks muutmine. Liikide bioloogiliste andmete talletamise ja analüüsi kõrval on loomaaia kogukonnas uueks suunaks nn liikide bioloogiliste proovide biopankade loomine. Ühe sellise tegevusena alustas Tallinna loomaaed paar aastat tagasi piloottegevust suhteliselt ainulaadse ohustatud liikide DNA panga loomiseks.“

Avatud

  • Kassa
    9-18
  • Siseekspositsioonid *
    10-19
  • Laste loomaaed
    10-19

* Siseekspositsioonid on esmaspäeviti suletud
Loomaaias võib viibida kuni kaks tundi pärast kassade sulgemist

Kuidas tulla

Paldiski mnt värav

Peatus ZOO: buss nr 21, 21B, 22, 37, 41, 42 ja 43; autoga, jalgrattaga või jalutades

Ehitajate tee värav

Peatus Meistri, Nurmenuku või Karikakra: nt buss nr 10, 12, 16, 26, 27, 28, 37, 41, 42, 43 ja 45; autoga, jalgrattaga või jalutades

VAATA VÄRAVATE ASUKOHTI KAARDIL

Kontakt

E-R +372 6943 300; Hädaabi: 512 69 65
zoo@tallinnzoo.ee

Ehitajate tee 150 / Paldiski mnt. 145, Tallinn

Tagasiside