Tallinna loomaaia tähelepanuväärne direktor Karoly Jacob Stern 100

Pühapäeval, 13. juunil 2021 on 100. sünniaastapäev Tallinna loomaaia tähelepanuväärsel ja armastatud direktoril Karoly Jacob Sternil. 1961. aastal loomaaeda juhtima asunud Ungari ja Saksa-Eesti juurtega Saaremaa kooliõpetaja tegi 15 aastaga kunagisest Tallinna zverinetsist rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud loomaaia, tüüris seda järjekindlalt ja kindla käega ülesmäge ja seadis ka järeltulijale selged sihid silme ette. Infarkt viis loomaaiale pühendunud energilise mehe vaid 54-aastaselt.

Karoly Sterni lapsepõlvekodu oli Budapesti loomaaia lähedal. Seal veetis ta koos noorema venna Sandor Martiniga palju aega jälgides ja uurides loomi ning visandades neid ka paberile. Kodus aga otsiti raamatutest kõikvõimalike elukate ja nende käitumise kohta informatsiooni. Mõlemad poisid olid sügavate zooloogiliste huvidega ja erakordselt andekad joonistajad.

Kui pere 1936. aastal isa surma järel Kuressaarde tagasi kolis, omandas Karoly eesti keele, õppis Kuressaare tööstuskoolis ja lõpetas Haapsalu Õpetajate Seminari.

Vend Sandor mäletab, et koolis Karoly käia ei viitsinud. Tema huvialad olid zooloogia ja kunst. Ta joonistas väikesest peale väga hästi. Oskas keeli ja ostis kokku raamatuid – tema zooloogiaalaste raamatute kogu oli tol ajal Eestis üks suuremaid.

Karoly Sterni saamine Tallinna loomaaia direktoriks pani pidurit direktorite voolavusele sõjajärgsetel aastatel.
29. juulil 1961. aastal võttis ta loomaaia asjaajamise, dokumentatsiooni ja inventari vastu ning asus imetlusväärse kiiruse ja energiaga kollektsiooni korrastama.

Esimene uue direktori otsus oli kindlate loomagruppide määramine zootehnikutele: 1 – kiskjalised, loivalised, putuktoidulased, ahvid; 2 – sõralised, kabjalised, kukkurloomad, närilised; 3 – linnud; 4 – kahepaiksed, roomajad, kalad. 1961. aasta augustis oli loomaaias 116 liiki ja 657 isendit, aasta algul töötas loomaaias 55 inimest, suvekuudel 58.

Karjalise eluviisiga loomi hakati pidama gruppidena, hübriidsed isendid vahetati zooloogiliselt väärtuslike isendite vastu välja, järgides maailma eeskujul alamliikide pidamise põhimõtet.

Hea keelteoskaja ja suhtlejana haris Karoly Stern end ise erialase kirjanduse abil tunnustatud spetsialistiks, vaatamata oludele sõlmis ulatuslikke rahvusvahelisi sidemeid ja tegi tihedat koostööd ülemaailmsete looduskaitseorganisatsioonidega.

Sandor Stern: „Raamatud olid Karoly’l uurimiseks: ta ei olnud kusagil koolis või ülikoolis zooloogiat tudeerinud, vaid kõik ise õppinud. Sellise tasemeni, et ta sai kõigi tuntumate Euroopa loomaaedade direktoritega lisaks vestlemisele ka vaielda. Ja teda arvestati.“

Tallinna loomaaia raamatukogu kujunes parimaks omataoliseks NL-i toonasel territooriumil.

Oma venda meenutades ütleb Sandor Stern, et ta oli kunstnik, pedantne, mõistlikult riskialdis ja väga empaatiline. Ta hoolis kõigi töötajate muredest ja aitas väga paljusid. 14-aastasena 1964. aastal loomaaeda tööle tulnud Anne Saluneem meenutab südamesoojusega, kuidas direktor sundis teda õppima, nii et viimaks ka kõrgharidus omandatud sai.

Karoly Stern võitles järjekindlalt loomaaia elu-olu parandamise eest. Mati Kaal meenutab, et praeguse territooriumi otsis võimalike variantide hulgast välja just Karoly Stern ning selle hõlvamise eest võitlemine saigi viimaseks tilgaks pilgeni täis kannatuste karikas.

Karoly Stern oli kirglik kollektsionäär – loomaaed kui loomade kogumine oli tema suur kirg. Silme ees lapsepõlve Budapesti loomaaed, soovis ta ka Tallinna loomaaia vähemalt samale tasemele viia.

Ta kogus paari aastaga Lasnamäe nõlvale niisuguse kollektsiooni, mis oli haruldaste liikide poolest Nõukogude Liidus Moskva loomaaia järel ning Riia ja Leningradi loomaaedade ees olulisuselt teine.

1974. aastal oli Tallinna loomaaia kollektsioonis 434 liiki ja 2718 isendit. 1971. aasta andmetel oli loomaaias 131 ametikohta.

Karoly Sterni oluliseks teeneks on ka 41 aastat loomaaia direktori ametit pidanud Mati Kaalu avastamine ja loomaaia juurde toomine.

Põhjalikumalt on K. Sterni elu- ja töökäiku käsitletud Piret Mäeniidu 2014. aastal ilmunud raamatus „Loomaaia jäljerajad. Tallinna loomaaia lood ja inimesed“.

Avatud

  • Kassa
    9-17
  • Siseekspositsioonid *
    10-18
  • Laste loomaaed
    10-18

Siseekspositsioonid on esmaspäeviti suletud. Loomaaia territooriumil saab jalutada kuni kaks tundi pärast kassade sulgemist.

Kuidas tulla

Paldiski mnt. 145 – põhjavärav
Kesklinnast (Kaubamaja kõrvalt) buss nr. 42 (peatus Zoo)
Vabaduse väljakult buss nr. 22, 41 ja 42 (peatus Zoo)
Balti jaamast bussid 43, 41 ja 21 (peatus Zoo)

Ehitajate tee 150 – läänevärav
Kesklinnast (Kaubamaja kõrvalt) buss nr. 42 (peatus Karikakra või Nurmenuku)
Balti jaamast buss nr. 43 (peatus Zoo, Karikakra või Nurmenuku)
Bussid nr. 10, 12, 16, 26, 26A, 27, 28, 45, 46, 61 (peatus Meistri)

Kaart

Kontakt

E-R kl 8-16 tel +6943 300; Hädaabi: 512 69 65
zoo@tallinnzoo.ee

Ehitajate tee 150/Paldiski mnt. 145
Tallinn 13522, Estonia

Tagasiside