Tallinna loomaaias koorunud habekotkapoegade esimene lend

Selle aasta esimesed talvekuud andsid põhjuse põnevusega jälgida Kullimäe varaseimate pesitsejate – habekotkaste – pesakaameraid. Nimelt oli habekotkapaari Ali ja Akila tänavusse pessa jaanuari lõpus oodata esimest muna. 23. jaanuaril munebki kotkaema esimese ning seitse päeva hiljem, 30. jaanuaril, teise muna. Igaks juhuks võetakse üks muna kohe inkubaatorisse, sest on teada, et mingil põhjusel loobub emalind vahetult enne tibu koorumist haudumisest. 12. märtsil, umbes nädalapäevad enne oodatava koorumise algust, kaevabki emalind pesas oleva muna pesapõhja peitu ja loobub haudumisest. Loomaaia II zoo-osakonna talitajad viivad ka teise muna loomaaia inkubaatorisse kooruma.

Tallinna loomaaias kooruvad habekotkapojad on üliolulised, sest siin elava isalinnu genoomi edasikandumine on habekotkaste geneetilise mitmekesisuse rikastamisel väga tähtis. Tallinna loomaaial on habekotkaste paljundamiseks koostööleping Vulture Conservation Foundationiga, mis aitab kaasa habekotkaste asurkondade taastamisele looduses. See tähendab, et kui kõik läheb hästi, saavad loomaaia inkubaatoris koorunud kotkatibud endale koordinaatori Àlex Llopis Delli vahendamisel Austrias Haringsee säilituskeskuses uue kodu, kus nad habekotkastest kasuvanemate poolt üles kasvatatakse ning seejärel vabasse loodusesse ümber asustatakse.


Tähelepanu, tibud kooruvad! Umbes kaks päeva enne munakoorest väljamurdmist hakkab tibu iseloomuliku piiksumisega oma peatsest koorumisest märku andma. Esimene tibu alustab piiksumisega 14. märtsil ja koorub 16. märtsil. Tibuloote arengut jälgivad talitajad ovoskoobi abil, mis valgustab läbi munakoore ja näitab, kuidas tibupoeg muna sees areneb, kuidas liigutab ning mismoodi end tunneb. Umbes ööpäev enne koorumist teeb tibu muna õhuruumi membraani augu ja siis algab hingamine kopsudega. 12 tundi hiljem hakkab tibu lõhkuma munakoort ja läheb täielikult üle kopsuhingamisele.


Tibude munakoorest väljamurdmine kestab umbes kaks päeva. Esimene tibu koorub 16. märtsil ja kaalub 201 grammi. Kümme päeva hiljem, 26. märtsil koorub inkubaatoris talitajate silme all teinegi habekotkapoeg, olles oma 170 grammise kehakaaluga esmasündinust pisut kergem.


Kümnepäevase vahega koorunud habekotkad üksteise kõrval. Erinevalt näiteks kanapoegadest ei ole kotkaste ja kulliliste pojad vahetult peale koorumist võimelised veel iseseisvalt hakkama saama. Nii tuleb ka loomaaia töötajatel kasuvanematena ööpäevaringselt tibude juures olla, neid toita ja nende eest hoolitseda.

Poegade toitmisel kasutavad töötajad habekotkast jäljendavat mulaaži, mille nad oma kätega valmis tegid. Vanalinnu pea mulaaž on vajalik selleks, et tibud inimestesse liigselt ei kiinduks ning Haringsee säilitustuskeskuses oma uued habekotkastest vanemad-toitjad omaks võtaksid. Veidi suuremana lastakse nad säilituskeskusest vabasse loodusesse, kus neil tuleb samuti inimese abita hakkama saada.


3. aprillil, reisi eelõhtul saavad lindude transpordikotid II zoo-osakonna juhatajalt Jelena Semjonovalt loomaaias vajalikud kleebised ja koostööpartnerite logod.


Habekotkatibu vahetult enne teeleasumist 4. aprilli varahommikul kell kolm loomaaias. Transpordikotid tuleb tibudele reisi ajal hoida sooja ja mugavana, mistõttu pannakse neile aluseks ka pehme tekike ja pabersalvrätikud.


Tibud Tallinna lennujaama ootesaali pinkidel check-ini järjekorras. Ja veidi hiljem lennujaama check-in, st “chick-in” registreerimislaual.


Et lennujaama turvalindile röntgenmasina kõhtu ühtki elusolendit kindlasti asetada ei tohi, vaatab julgestustöötaja Jelena “käsipagasid” üle tolliruumis. Turvatöötaja kontrollib lennujulgestuseeskirjade järgi habekotkaste transpordikohvreid ning annab siis Jelenale loa suunduda tibudega ootesaali väravate juurde.


Linnud on õhus! Tallinna loomaaias sündinud habekotkaste esimene lend toimub umbes 11 kilomeetri kõrgusel, Nordica LOT Polish Airways lennukipardal turistiklassis, toiduga varustatult ja igati turvaliselt Jelena jalgade ees. “Tibude lend läks väga hästi. Hommikul kell 6 hakkasid habekotkapojad salongis häälitsema, sest parajasti oli kätte jõudnud nende toitmisaeg. Lennukis said nad eelnevalt ettevalmistatud toitu. ” märgib Jelena Semjonova. Lend Tallinnast Austriasse kestab kaks ja pool tundi. Meenutuseks – 2016. aastal kulus Tallinnasse sõitnud habekotkaste koordinaatoril Hans Freyl kotkapoegade säilituskeskusesse transportimisel autoga sama teekonna läbimiseks 20 tundi!


Keskpäeval Haringsee säilituskeskusse kohale jõudnud kotkapoegi tervitatakse võitjate vääriliselt sinisel vaibal fotoseina taustal.

Tšempionide eine ehk Jelena oma hoolealuseid viimast korda toitmas, enne kui nad uutele – habekotkastest – kasuvanematele üle antakse.


Doktor Hans Frey, loomaarst ja Viini veterinaarmeditsiini ülikooli professor abistab kolleegi kotkapoegade kasuvanemate pessa viimisel. Pesast ära võetud ja korvi asetatud suur kotkapoeg ei lähe siiski “Moosesena Niiluse jõevoogudele seiklema”, vaid antakse sealsamas uute vanemate kasvatada.


Pesakaamera vahendusel näeme habekotkapoja esimest toitmist, mis annab tunnistust, et Tallinna loomaaias koorunud habekotkapojad on oma uute kasuvanemate poolt Austrias kenasti omaks võetud!

Fotod ja videod: Jelena Semjonova, Julia Kolpakchi

Avatud

  • Kassa
    9-18
  • Siseekspositsioonid *
    10-19
  • Laste loomaaed
    10-19

* Siseekspositsioonid on esmaspäeviti suletud
Loomaaias võib viibida kuni kaks tundi pärast kassade sulgemist

Kuidas tulla

Paldiski mnt värav

Peatus ZOO: buss nr 21, 21B, 22, 37, 41, 42 ja 43; autoga, jalgrattaga või jalutades

Ehitajate tee värav

Peatus Meistri, Nurmenuku või Karikakra: nt buss nr 10, 12, 16, 26, 27, 28, 37, 41, 42, 43 ja 45; autoga, jalgrattaga või jalutades

VAATA VÄRAVATE ASUKOHTI KAARDIL

Kontakt

E-R +372 6943 300; Hädaabi: 512 69 65
zoo@tallinnzoo.ee

Ehitajate tee 150 / Paldiski mnt. 145, Tallinn

Tagasiside