Tallinnas koorunud habekotkas kohtub paarilisega Prahas

Neljapäeva, 22. oktoobri õhtupoolikul paigutati Tallinna loomaaias 13. märtsil 2020 koorunud noor emane habekotkas (Gypaetus barbatus) kiiresti ja õrnalt transpordikasti ning saadeti Praha loomaaia poole teele. Üleviimine kulges edukalt, lind elas ligi 20 tundi kestnud reisi üle hästi ja tema kohanemist uues kodus jälgivad praegu tšehhi röövlinnuspetsialistid. Praha loomaaias ootab teda ees Berliini loomaaias koorunud habekotkanooruk, kuid paar võib neist saada alles 4–5 aasta pärast, kui mõlemad saavad suguküpseks.

Tallinna loomaaia vanemkuraatori Jelena Semjonova sõnutsi on meie loomaaial habekotkaste paljundamiseks koostööleping Euroopa röövlindude kaitse organisatsiooniga Vulture Conservation Foundation, kes aitab kaasa habekotkaste asurkondade taastamisele looduses ja määrab Euroopas tehistingimustes koorunud noorte habekotkaste edasise saatuse.

Aastal 2020 munesid habekotkad Euroopa loomaaedades ja kasvandustes 71 muna, koorus 25 habekotkatibu.

Meie habekotkapaar munes tänavu kaks muna ja mõlemad tibud koorusid loomaaia inkubaatoris:
esimene 13. märtsil ja teine 23. aprillil.

Tallinna loomaaias kooruvad habekotkapojad on üliolulised, sest siin elava isaslinnu genoomi edasikandumine on habekotkaste geneetilise mitmekesisuse rikastamisel väga tähtis. Samas on aga teada, et meie emaslind loobub vahetult enne tibu koorumist haudumisest ega lase ka isaslinnul tööd lõpule viia. Seetõttu võetakse munad pesast ja hautakse tibud välja inkubaatoris.

Selleks, et meie kotkapoegadel oleks ikkagi võimalik loodusesse pääseda, tuleb koorunud tibud võimalikult ruttu toimetada habekotkastest kasuvanemate hoole alla. Aastatel 2011, 2016 ja 2019 on Tallinna loomaaiast Austriasse Haringsee röövlindude säilituskeskusesse habekotkastest kasuvanemate üles kasvatada viidud kokku neli Tallinna loomaaias koorunud habekotkatibu.

Seoses koroonaviiruse pandeemia ja eriolukorraga maailmas puudus tänavu kevadel kotkapoegade transpordi võimalus ja loomaaia lindude osakonna töötajatel tuli noored habekotkad ise üles kasvatada.

13. märtsil koorunud emane habekotkapoeg hakkab habekotkaste sugu edasi kandma Praha loomaaias.
23. aprillil koorunud isane habekotkapoeg ootab oma uue kodu osas veel rahvusvahelise liigikoordinaatori otsust.

Habekotkapoegade üleskasvatamine

Munad, omad või võõrad

Tallinna loomaaia habekotkapaar Ali ja Akila

„Meil on suurepärane habekotkapaar: nad saavad omavahel väga hästi läbi ja munevad pidevalt viljastatud mune, kuid kahjuks veidi enne tibu koorumist loobub emalind haudumisest. Kui muna kohe ära ei võta, piisab märtsikuu jaheduses vaid paarist tunnist, et tibu munas sureb “, kõneleb lindude osakonna vanemkuraator Jelena Semjonova ja lisab, et tibusid püüab päästa terve lindude osakond jälgides pingsalt pesakaamerat.

Kuna Tallinna loomaaia habekotkapojad on hinnas ja on teada, et emalind haudumist lõpule ei vii, siis paigutati koordinaatori soovitusel esimene, 20. jaanuaril munetud muna nädalapäevad hiljem inkubaatorisse, et paar kindlasti ka teise muna muneks. Ja 29. veebruaril ilmuski pessa teine muna. Mõlemad munad jätkasid arenemist inkubaatoris.

Lootuses, et kotkavanemad ka peale munade äravõtmist jätkavad haudumist ning hiljem on siis inkubaatoris koorunud tibu võimalik vanemate juurde pessa paigutada, asetasid töötajad kaamelikarvasesse habekotkapessa habekotkamunale sarnase muna. Emalind aga ennast petta ei lasknud ja lõhkus võõra muna ära.

Koorumine ei ole lihtne

Kui tibu hakkab kooruma, tuleb protsessi 24/7 jälgida, aga aidata väga ei tohi. Tibu peab munakoorest väljamurdmisega ise hakkama saama. Jelena Semjonova ja teised lindude osakonna töötajad on inkubaatori kõrval veetnud mitmeid öid ja tibude ponnistustel silma peal hoidnud.

Peale esimest iseloomulikku piiksatust, kui tibu umbes ööpäev enne koorumist teeb muna õhuruumi membraani augu ja alustab kopsudega hingamist, on veel vara rõõmustada. Tibu munakoorest väljamurdmine kestab umbes kaks päeva. „Habekotkatibude koorumine on väga vastutusrikas protsess, väikseimgi temperatuuri või niiskuse muutus võib viia hukule“, ütleb Jelena Semjonova.

Kui tibu on koorunud, saabub esimene kergendus, kuid see on vaid ajutine. Nüüd tuleb hakata tibu toitma ja tema arengut jälgima!

Tibu üleskasvatamine

„Habekotkatibu kasuvanemaks olemine tähendab esimese kuu jooksul ööpäev ringi tibu läheduses viibimist ja sellega lindude osakonna töötajad ka tegelesid“, jutustab Jelena Semjonova oma raskest, aga huvitavast tööst. Samas oli ülesanne keerukas veel ka selle poolest, et tibude vaateväljas püüti viibida võimalikult vähe. Et nad ei harjuks inimestega liialt.

Poja toitmisel kasutati taas habekotka pead jäljendavat mulaaži, mille töötajad eelmise aasta tibude koorumise ajaks oma kätega valmis olid teinud. Toidupala ulatati pojale küll pintsetiga, kuid üle mulaaži noka.

Kahenädalase habekotkatibu toitmine:

Tibu tagasi vanemate juurde?

2kuune emane habekotkatibu vanemate juures

Habekotkaste rahvusvahelise koordinaatori soovitusel ehitati Tallinna loomaaias kotkapoegadele spetsiaalne puur ja paigutati see vanalindude juurde pessa. Nüüd nägid ja kuulsid pojad ja vanemad üksteist ning said omavahel suhelda. Vanalinnud poegi toitma ega ründama ei kippunud, vaid hoidsid neist eemale ja nii käisid noori habekotkaid toitmas lindude osakonna töötajad.

10nädalase habekotkapoja toitmine vanalindude juures:

Kahe kuu ja 12 päeva vanune emane habekotkatibu alustab iseseisvat elu:

Habekotkapoegade vahetus:

Kuuvanune isane habekotkapoeg kolib vanemate juurde:

Kui kotkapojad olid juba piisavalt suured ja vajasid võimalust lennuharjutusteks, koliti nad vanalindude vastas asuvatesse suurematesse aedikutesse. Vanem emane habekotkapoeg kõndis uude elupaika omal jalal, noorem isane habekotkapoeg toodi süles.

Habekotkapoegade ümberpaigutus:

Augusti lõpus prooviti noored habekotkad omavahel kokku panna, kuid mõne aja pärast ründas vanem ja suurem emane habekotkapoeg nooremat ja väiksemat isast poega ning nad pandi taas eraldi.

Avatud

  • Kassa
    9-18
  • Siseekspositsioonid *
    10-19*
  • Laste loomaaed
    10-18*

*Avatud väike troopikamaja ja paksunahaliste maja. Suur troopikamaja ning laste loomaaia laut on suletud. Loomaaia territooriumil saab jalutada kella 20ni.

Kuidas tulla

Paldiski mnt. 145 – põhjavärav
Kesklinnast (Kaubamaja kõrvalt) buss nr. 42 (peatus Zoo)
Vabaduse väljakult buss nr. 22, 41 ja 42 (peatus Zoo)
Balti jaamast bussid 43, 41 ja 21 (peatus Zoo)

Ehitajate tee 150 – läänevärav
Kesklinnast (Kaubamaja kõrvalt) buss nr. 42 (peatus Karikakra või Nurmenuku)
Balti jaamast buss nr. 43 (peatus Zoo, Karikakra või Nurmenuku)
Bussid nr. 10, 12, 16, 26, 26A, 27, 28, 45, 46, 61 (peatus Meistri)

Kaart

Kontakt

E-R kl 8-16 tel +6943 300; Hädaabi: 512 69 65
zoo@tallinnzoo.ee

Ehitajate tee 150/Paldiski mnt. 145
Tallinn 13522, Estonia

Tagasiside