Viiekümne esimene nädal

Mõnus talveilm, maha sadanud lumi ja puuokstel sädelev härmatis teevad meele rõõmsaks ja loomadki ärksamaks. Kaljukitsed-mägilambad loomaaia alpinaariumis ajavad karva kohevile ja löövad sarved kõlinal kokku. Kullimäel paarituvad kaelus- ja habekotkad. Talisupleja jääkaru Aron on alati valmis uuteks mänguasjadeks.

Tuleva nädala kolmapäeval, teisel jõulupühal saabuvad loomaaialoomadele jõulurõõmu tooma Eestimaa Jõuluvanade Ühenduse jõulutaadid ja jõulumemmed. Kes ja mis kell oma kingi kätte saab, on kirjas siin. Kingitusi loomadele on aidanud valmistada loomaaiasõpradest päkapikud, kuid kinkide jaoks on mõlemas loomaaia väravas valmis pandud ka kastid, kuhu igaüks oma lemmikule pakikese võib poetada. Maiustuseks sobib loomadele tuua maitsestamata pähkleid, seemneid, mett ja kuivatatud suhkruta puuvilju.

Külm kaanetas linnutiigid kõvasti kinni ja nii tuli töötajatel kaugematel tiikidel patseerinud kanada laglede parv kihnu jääradest mööda veelinnumaja äärse tiigi lahvanduse juurde suunata.

Seni tiikide alal uhkelt ringi patseerinud sookurg viidi talveks sooja majja. Jaanipäeva paiku koorunud ja nüüdseks suureks sirgunud lumekakupojad eraldati vanematest. Kõik kolm said endale ka kiibi. Esmaspäeval sündis valgesaba-okassigade perre pisike pojake. Käharpelikan munes pelikanimajja valmis pandud pessa esimese muna. Muna oli viljastamata ja hauduma õppimise käigus lõhkusid noored ja energilised linnud selle ära.

Neljapäeva õhtupoolikul pidasid loomaaednikud keskkonnahariduskeskuses jõulupidu. Välja jagati töötajate sügisese sisekoolituse lõputunnistused, kuulati head muusikat Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli õpilaste esituses, otsiti väljapääsu mobiilsest põgenemistoast ja seigeldi virtuaalreaalsuses ning nauditi pidulikku õhtusööki.

Loomaaia liigikaitselaboris valmis LIFE Lutreola Spain projekti raames ja koostöös sihtasutusega Lutreola naaritsa ida ja lääne populatsioonide tehisasurkondade geneetiline uuring, mille käigus saadi ülevaade neis asurkondades elavate naaritsate geneetilise mitmekesisuse seisust. Euroopa naaritsa üleeuroopalise paljundusprogrammi EEP (European Endangered Species Program) üheks tuleviku eesmärgiks on ühendada kaks hetkel eraldi hallatavat tehisasurkonda, naaritsa ida ja lääne populatsioonid, sest isendite vähese arvukuse tõttu on lääne populatsiooni hääbumise oht suur.