Tiiger

• IUCN
• LC
• NT
• VU
• EN
• CR
• EW
• EX

• Vertebrate
• Phylum: Keelikloomad
• Class: Imetajad
• Order: Kiskjalised
• Family: Kaslased

Tänapäevase süstemaatika alusel ei peeta amuuri tiigrit enam iseseisvaks alamliigiks, vaid ta liigitatakse ühte teiste Mandri-Aasias elavate tiigritega (Panthera tigris tigris). Samal ajal peetakse oluliseks eristada liigikaitselistel eesmärkidel erinevaid tiigripopulatsioone ja nii võib meie loomaaia tiigreid tavakeeles nimetada endiselt amuuri tiigriteks.

Tiiger on maailma kõige suurem kaslane. Kuid erinevate asurkondade tiigrite kehakaalu erinevused on suured. Keskmiselt kaaluvad isastiigrid 160 kg ja emastiigrid 115 kg. Lõvid aga kaaluvad keskmiselt rohkem: isaslõvid 175 kg ja emaslõvid 120 kg.

Teistest suurtest kaslastest on tiiger selgesti eristatav tema erilise triibulise kasukamustri järgi. Amuuri tiiger on kohastunud eluks külmemas kliimas kui teised tiigrid. Seega on tema karvkate heledam ja tumedaid triipe on hõredamalt ning need on heledamad kui lõunapoolsematel suguvendadel. Eriti paks ning tihe on tema talvekarv, mis näiliselt muudab looma suuremaks. Iga tiigri karvamuster on ainulaadne.

Tiigri elupaik võib olla väga mitmekesine: näiteks Himaalajas võib teda kohata isegi kuni 4000 m kõrgusel. Amuurimaal elab tiiger mägitaiga seedermändide ja laialehiste puudega murdmaastikel, tihnikutes ja mägijõgede orgudes. Sügava lumega piirkondi ta võimalusel väldib, sest seal on vähe sõralisi, kellele jahti pidada.

Kogu levila ulatuses jahib tiiger peamiselt hirvi ja sigu. Amuuri tiigri peamised saakloomad on punahirved (Cervus elaphus) ja metssead (Sus scrofa), üllatuslikult on tema saagi hulgas täheldatud ka pruun- (Ursus arctos) ja kaeluskarusid (Ursus thibetanus). Inimest ründab tiiger harva, pigem enesekaitseks. Jahti peab tiiger üksinda, stiilis „varitse ja ründa“. Tiigrid pole pikamaajooksjad, nende edu võtmeks on hääletu liikumine ning rünnaku ootamatus.

Emase tiigri territoorium võib ulatuda kuni 400 km² ning teiste emastega ta seda ei jaga. Isasloomade elualad on aga hiiglaslikud – amuuri tiigril keskmiselt 1400 km² – ning kattuvad nii mitme emase omaga kui vähegi võimalik. Territooriumi märgistavad tiigrid end puude vastu hõõrudes ning uriini puudele ja kividele pritsides. Ka jätavad nad puudele sügavaid kraapimisjälgi, mis on lõhnastatud uriini või väljaheidetega.

Kui lõunapoolsetel tiigritel võib järelkasv ilmale tulla mistahes aastaajal, siis amuuri tiigrid paarituvad talvel ja kutsikad sünnivad kevadel. Lõhnamärgistest saab isane teada, millal on emane valmis paarituma. Paarilised on looduses harva koos kauem kui kaks päeva, mille jooksul paaritutakse sageli, isegi rohkem kui 50 korda ööpäevas. Sellele vaatamata on viljastumise määr madal (20–40%).

Kehapikkus 146–290 cm, sabapikkus 72–109 cm, kaal ♂ 100–325 kg, kaal ♀ 75–160 kg, eluiga 8–10 (26) aastat;
Toit: suured imetajad, väikesed imetajad, linnud, kahepaiksed, roomajad, putukad;
Ohud: elupaikade kadu, küttimine, hukkumine liikluses, salakaubandus