Binturong
Arctictis binturong
Haavoittuvainen
Vähenemässä
- Selkärankainen
- Tyyny: Keelikloomad (Chordata)
- Luokka: Imetajad (Mammalia)
- Tilata: Kiskjalised (Carnivora)
- Perhe: Tsiibetlased (Viverridae)
Alkuperämaakunta
Aasia
Toiminta
videvik
Sosiaalisuus
üksikeluline
Ravitsemus
puuviljatoiduline, kuid võimalusel sööb ka pisemaid loomi
Koko ja paino
pikkus 60-95 cm, 9-20 kg
Elinajanodote
15-25 aastat
Binturong, keda paljudes keeltes ka karukassiks kutsutakse, jätab oma kehaehituse ja liikumisviisiga mulje, nagu olekski tegu nende kahe looma ristandiga. Pika sagris pealiskarva ja rahuliku elutempo tõttu sarnaneb ta ka laiskloomaga. Tegelikult kuulub binturong tsiibetlaste sugukonda.
Tsiibetlaste, tänapäeva kiskjaliste kõige primitiivsema rühma kehaehituses on viimase 40 miljoni aastaga väga vähe muutunud. Nad on enamasti pikliku keha, võrdlemisi lühikeste jalgade ja pika sabaga väikesed kiskjad, kes meenutavad välimuselt kärplasi ja kasse. Binturong on maailma suurim tsiibetlane.
Maapinnal töntsakal sammul aeglaselt kulgev binturong on oma jässaka keha kohta üllatavalt osav ronija. Tema ja pesukarulaste sugukonda kuuluv kinkažu (Potos flavus) on ainsad kiskjaliste esindajad, kel on haardsaba. Seda kasutavad nad viienda jäsemena, haarates lihaselise sabatipuga okstest. Tüve mööda alla ronimisel võimaldavad painduvad liigesed binturongil tagakäppi välja pöörata – nii on küünised haardevõimelised ka pea ees laskudes.
Binturong veedab vähemalt poole ööpäevast puu otsas tukkudes. Toitu võib ta otsida nii öösel kui ka päeval. Binturong on valdavalt puuviljatoiduline, kuid võimalusel sööb ka pisemaid loomi. Suure osa tema toidust moodustavad viigimarjad.
Üldiselt erakliku eluviisiga binturongid suhtlevad omavahel lõhnamärkide abil. Nende lõhna on võrreldud popkorni lõhnaga. Suhtlemisel kasutavad binturongid ka mitmekesiseid häälitsusi: sisinaid, urinaid, röhatusi, ulgusid.
