Baktrian e. kodustatud kaksküürkaamel

• Позвоночные
• Tип: Keelikloomad
• Сорт: Imetajad
• Заказ: Sõralised (Artiodactyla)
• Семья: Kaamellased (Camelidae)

Зона посещения зоопарка Sise-Aasia

Активность

päevane, videviku

Общительность

seltsinguline

Питание

puulehed ja võrsed, rohttaimed

Размер и вес

kehapikkus 300 cm, õlakõrgus 210 cm, kaal 690 kg

Ожидаемая продолжительность жизни

40 aastat

Kaameli eellane elas üle 40 milj. aasta tagasi Põhja-Ameerikas. Kahe miljoni aasta eest rändas ta Aasiasse. Temast pärinevad tänapäevased üksküür- ja kaksküürkaamelid. Kaksküürkaamel kodustati tõenäoliselt enne 2500. a. e. Kr. Kaamel on inimesele asendamatu koormakandja kõrbes. Peale selle kasutab inimene kaameli piima, liha, villa, nahka, kõõluseid ja luid, sõnnikut ja uriini.

• Erinevalt kõigist teistest imetajatest on mõhnjalaliste vere punalibled ovaalsed.
• Mõhnjalalised on küliskäijad – tõstavad korraga sama kehapoole jalgu.
• Terav nägemine ja väga hea haistmine.
• Väheldased karvased kõrvad – kaitse liiva ja tolmu eest.
• Laiad luupaksendid silmade kohal – ideaalne päikesevari.
• Kaherealised tihedad ripsmed – kaitse liiva ja tolmu eest.
• Poolläbipaistev kolmas silmalaug – kaitse liiva ja tolmu eest, toimib ka kojamehena.
• Pilukujulised tihedalt suletavad ninasõõrmed – kaitse liiva ja tolmu eest.
• Kõrged jäsemed – kere ümber on õhk jahedam kui maapinnal.

Sügavalt lõhestunud ülahuul. Kummastki ninasõõrmest ulatub vagu ülahuule lõhesse – kõik ninast tulev voolab suhu, nii kaotab organism vähem niiskust. Huuled on lihaselised ja suu sisepool näsaline – hea süüa koredaid ja okkalisi taimi.

Jalgadel ja rinnal nahapaksendid kohtades, kus lamav loom kuuma liiva vastu puutub. Jalg toetub kahe keskmise varba (äärmised on taandarenenud) kõigile lülidele – lai toetuspind ebakindlal liivapinnal. Lai ja sile sidekoelise padjandiga jalatald – kaitse kuumuse ja teravate kivikildude eest.

Veepuuduse korral vabaneb vesi organismi erinevatest kudedest. Reguleerides vee sisaldust uriinis, suudab kaamel hoida vee hulga veres stabiilsena. Vee arvel võib loom kaotada 25% oma kehakaalust ja ikka edasi kõndida.

Kehatemperatuur kõigub sõltuvalt õhuttemperatuurist, langedes öösel kuni 34*C ja tõustes päeval kuumaga kuni 42*C (alles nüüd hakkab loom higistama).

• Võib tassida 4 päeva järjest 170-270 kg raskust kandamit kuni 47 km päevas kiirusega 4 km/t.
• Võib joosta kiirusega kuni 65 km/t.
• Näljasena sööb ka kala, liha, luid ja nahka.
• Kui on kaua joomata olnud, võib 10 minutiga ära juua 100-135 l vett.
• Joob ka soolast vett ja sööb soolataimi.
• Puhkamiseks heidab maha.