Baktrian e. kodustatud kaksküürkaamel

Camelus bactrianus

Populatsiooni staatus teadmata

  • Selgroogne
  • Hõimkond: Keelikloomad (Chordata)
  • Klass: Imetajad (Mammalia)
  • Selts: Sõralised (Artiodactyla)
  • Sugukond: Kaamellased (Camelidae)
Loomaaia külastusala Sise-Aasia
Aktiivsus

Aktiivsus

päevane, videviku

Seltsingulisus

Seltsingulisus

seltsinguline

Toitumine

Toitumine

puulehed ja võrsed, rohttaimed

Suurus ja kaal

Suurus ja kaal

kehapikkus 300 cm, õlakõrgus 210 cm, kaal 690 kg

Eluiga

Eluiga

40 aastat

Kaameli eellane elas üle 40 milj. aasta tagasi Põhja-Ameerikas. Kahe miljoni aasta eest rändas ta Aasiasse. Temast pärinevad tänapäevased üksküür- ja kaksküürkaamelid. Kaksküürkaamel kodustati tõenäoliselt enne 2500. a. e. Kr. Kaamel on inimesele asendamatu koormakandja kõrbes. Peale selle kasutab inimene kaameli piima, liha, villa, nahka, kõõluseid ja luid, sõnnikut ja uriini.

  • Erinevalt kõigist teistest imetajatest on mõhnjalaliste vere punalibled ovaalsed.
  • Mõhnjalalised on küliskäijad – tõstavad korraga sama kehapoole jalgu.
  • Terav nägemine ja väga hea haistmine.
  • Väheldased karvased kõrvad – kaitse liiva ja tolmu eest.
  • Laiad luupaksendid silmade kohal – ideaalne päikesevari.
  • Kaherealised tihedad ripsmed – kaitse liiva ja tolmu eest.
  • Poolläbipaistev kolmas silmalaug – kaitse liiva ja tolmu eest, toimib ka kojamehena.
  • Pilukujulised tihedalt suletavad ninasõõrmed – kaitse liiva ja tolmu eest.
  • Kõrged jäsemed – kere ümber on õhk jahedam kui maapinnal.

Sügavalt lõhestunud ülahuul. Kummastki ninasõõrmest ulatub vagu ülahuule lõhesse – kõik ninast tulev voolab suhu, nii kaotab organism vähem niiskust. Huuled on lihaselised ja suu sisepool näsaline – hea süüa koredaid ja okkalisi taimi.

Jalgadel ja rinnal nahapaksendid kohtades, kus lamav loom kuuma liiva vastu puutub. Jalg toetub kahe keskmise varba (äärmised on taandarenenud) kõigile lülidele – lai toetuspind ebakindlal liivapinnal. Lai ja sile sidekoelise padjandiga jalatald – kaitse kuumuse ja teravate kivikildude eest.

Veepuuduse korral vabaneb vesi organismi erinevatest kudedest. Reguleerides vee sisaldust uriinis, suudab kaamel hoida vee hulga veres stabiilsena. Vee arvel võib loom kaotada 25% oma kehakaalust ja ikka edasi kõndida.

Kehatemperatuur kõigub sõltuvalt õhuttemperatuurist, langedes öösel kuni 34*C ja tõustes päeval kuumaga kuni 42*C (alles nüüd hakkab loom higistama).

  • Võib tassida 4 päeva järjest 170-270 kg raskust kandamit kuni 47 km päevas kiirusega 4 km/t.
  • Võib joosta kiirusega kuni 65 km/t.
  • Näljasena sööb ka kala, liha, luid ja nahka.
  • Kui on kaua joomata olnud, võib 10 minutiga ära juua 100-135 l vett.
  • Joob ka soolast vett ja sööb soolataimi.
  • Puhkamiseks heidab maha.
Illustration
Illustration

Avatud

  • Kassad ja sissepääs 9-17
  • Siseekspositsioonid 10-18
  • Laste loomaaed 10-19
  • Laste loomaaia õueala ja meenepood 10-18
  • Loomaaed 9-19
Siseekspositsioonid on esmaspäeviti suletud.

Loomaaia kaart

Loomaaia kaart