Loomaaiandus ja teadus
Loomaaedades toimuva teadustöö algusjärguks peetakse 1794. aastat, mil avati Jardin des Plantes. Just sealt pärines 1810. aastal avaldatud teadusartikkel orangutani intellektist (Hochadel 2005). Süstemaatiliselt hakati teadustööga tegelema aga sajand hiljem, mil kujunesid välja loomaaia bioloogia ja etoloogia teadusharud ning alustati ajakirja Zoo Biology väljaandmist (Kleiman 1992). Vahemikus 1998-2018 on avaldatud Euroopa Loomaaedade ja Akvaariumide Assotsiatsiooni (EAZA) kuuluvates loomaaedades üle 3000 teadusartikli (Hvilsom et al. 2020). Mitmed neist töödest on võimaldanud meil koguda andmeid liikide kohta, kelle uurimine looduses osutuks väga keerukaks (Behringer et al. 2018). Niisamuti on ka Tallinna loomaaia uurimistööd, eriti need, mis käsitlevad euroopa naaritsat, aidanud meil koguda väärtuslikku informatsiooni liigi paljunemiskäitumise ja –bioloogia kohta (Kneidinger et al. 2018, Kiik et al. 2013). Sealjuures oleme teinud koostööd mitmete teadlaste ja ülikoolidega.
Tallinna loomaaia teadustööga tegelevad spetsialistid on koondunud liigikaitseuuringute keskusesse, kus on läbi viidud mitmeid erinevaid teadusuuringuid. Samas teemasid, mida käsitleda ja uurida, on veel palju. Enamjaolt on teadustööd suunatud loomade pidamisele tehistingimustes, nt sigimis- või veterinaarsed uuringud, heaolu parandamine, elukeskkonna rikastamine jne. Olulisel kohal on ka molekulaarbioloogilised (sh populatsioonigeneetika) ja ökoloogilised uuringud ning reintrodutseerimise bioloogia. Lisaks tegeletakse ka inimese ja looduse vaheliste suhete uurimisega läbi külastajauuringute.
Tallinna loomaaed toetab ja julgustab teaduslike uurimistööde läbiviimist, mis on seotud kõikide liigikaitseliste aspektidega ning eelistab projekte, mis on seotud loomaaia kollektsioonis olevate liikide, liigikaitseliste strateegiliste eesmärkide ja teadusliku ekspertiisiga.
Tallinna loomaaia uurimisprioriteetide alla kuuluvad peamiselt järgmised valdkonnad:
- Kaitsealuste liikide sigimisbioloogia ja populatsiooni haldamine
- Loomade käitumine
- Loomade geneetika
- Reintrodutseerimise bioloogia
Nende valdkodade uuringuid on peamiselt läbi viidud liigikaitseuuringute keskuses koostöös teiste teadusasutustega ja keskendunud peamiselt euroopa naaritsale.
Loomaaia eesmärgiks on arendada ja julgustada praktiliste uurimistööde läbiviimist laiemalt, hõlmates sealjuures ka teisi loomaaias peetavaid liike. Sinna hulka kuuluvad lisaks ülalpool loetud valdkondadele järgmised valdkonnad:
- Külastajaid ja kogukonda kaasavad uuringud
- Loomade tervis ja heaolu
- Loomade toitumine
- Loomaaia territooriumit hõlmavad loodusuuringud
- Loodusharidust hõlmavad uuringud
- Jätkusuutlikut arengut toetavad uuringud
Allikad:
Behringer, V., Stevens, J., Deschner, T. and Hohmann, G., 2018. Getting closer: contributions of zoo studies to research on the physiology and development of Bonobos Pan paniscus Chimpanzees Pan troglodytes and other primates. International Zoo Yearbook, 52(1), pp.34-47.
Hochadel, O., 2005. Science in the 19th-century zoo. Endeavour, 29(1), pp.38-42.
Hvilsom, C., Åhman Welden, H. L. ., Stelvig, M., Nielsen, C. K., Purcell, C. ., Eckley, L., & Frost Bertelsen, M. (2020). The contributions of EAZA zoos and aquariums to peer-reviewed scientific research . Journal of Zoo and Aquarium Research, 8(2), 133–138.
Kiik, K., Maran, T., Nagl, A., Ashford, K. and Tammaru, T., 2013. The causes of the low breeding success of european mink Mustela lutreola) in captivity. Zoo Biology, 32(4), pp.387-393.
Kleiman, D., 1992. Behavior research in zoos: Past, present, and future. Zoo Biology, 11(5), pp.301-312.
Kneidinger, N., Nagl, A., Kiik, K., Schwarzenberger, F. and Maran, T., 2018. The individual courtship behaviour of male European mink (Mustela lutreola) is a good indicator for their breeding success. Applied Animal Behaviour Science, 205, pp.98-106.
