Hangul ehk buhhaara hirv
Cervus hanglu / Cervus elaphus bactrianus
Least concern
Stable
- Vertebrate
- Phylum: Keelikloomad
- Class: Imetajad
- Order: Sõralised (Artiodactyla)
- Family: Hirvlased (Cervidae)
Sociability
seltsinguline, hirvepullid üksikelulised
Sise-Aasia kuivades tingimustes väga kesise toiduga harjunud buhhaara hirved asustavad peamiselt Amudarja-äärseid aeg-ajalt tulvaveega üleujutatavaid tugaimetsi, kus leidub paplisalusid, astelpõõsastikke ja roostikke. Suurem osa tugaisid on niisutussüsteemide rajamise tagajärjel hävinud, mistõttu on ka nende loomastik hääbumas.
Hirvekarja, mille tavaline suurus on 4-7 isendit, moodustavad kogenud hirvelehm ja tema järglased. Hirvepullid elavad suurema osa aastast erakuina või kogunevad väikestesse salkadesse. Sügisesel jooksuajal koguvad isased endale haaremi, milles on isegi kuni 20 emast. Jooksuajal kraabivad hirvepullid sõrgadega maad, tuustivad sarvedega sammalt ning rebivad noortelt puudelt koort ja oksi. Ei söö peaaegu midagi ja püherdavad sageli poris. Möirates heidab hirvepull sarved seljale, sirutab koonu välja ja paisutab kaela. Enamasti piirduvad vastased vaid oma jõu demonstreerimisega.
Vastased põrnitsevad teineteist hindavalt ja kõnnivad mõnda aega kõrvuti. Siis pöörduvad äkitselt ja ristavad sarved. Nad püüavad teineteist tasakaalust välja viia ja otsivad võimalust sarvedega torgata. Umbes 5% isastest võib võitluse tagajärjel hukkuda. Võitluses on kõige edukamad 7–10-aastased hirvepullid.
Hirvlaste sarved tekivad laubaluude luujätketel, nn. sarvekännastel. Igal aastal langevad sarved maha, misjärel kännas kattub kõhrega. Selle ülemisest osast arenevad uued noored sarved pandid, mis esialgu on pehmed ja kaetud õrna sametja karvaga. Kasvamise käigus sarved luustuvad ja neid kattev nahk irdub. Kõige võimsamad sarved on 6–12 aasta vanustel hirvepullidel. Hiljem hakkavad sarved taandarenema nii harude arvu, massi kui ka mõõtmete poolest. Buhhaara hirvepulli sarved on võrdlemisi lihtsad, tavaliselt 5 püstise haruga, krooni ei moodusta.
