Loomaaiast üldiselt

Eestis, nagu enamikus pärast Esimest maailmasõda iseseisvunud riikides, jõuti kultuuri ja majanduse arengus loomaaia loomiseni alles Teise maailmasõja eelõhtuks, kuigi arutelu selle vajalikkuse üle algas siin kohe omariikluse väljakuulutamise järel. Tallinna loomaaed avati 25. augustil 1939. Põhikoormus Selle sündmuse ettevalmistamisel langes Loomakaitse Liidule ning Loodushoiu ja Turismi Instituudile.

1937. aastal oli Helsingis maailmameistriks tulnud Eesti Laskurliidu võistkond lisaks nn Argentiina karikale toonud Soomest kingitusena kaasa ka ilvesepoja Illu. Temast sai Tallinna loomaaia esimene eksponaat ja vapiloom. Kadrioru pargi serva rajati esialgne väljapanek, et edaspidi leida koht korraliku loomaaia rajamiseks. Pärast Eesti annekteerimist 1940. aastal, kui keelustati seltside ja liidud, läks loomaaed Tallinna linnavalitsuse alluvusse ning tegutseb munitsipaalasutusena tänini. Kadrioru nõlvale jäi loomaaed 1983. aastani, mil koliti uuele ca 89 ha suurusele territooriumile Veskimetsas.

Järk-järgult on avatud loomaaia uusi ekspositsioone: 1999 troopikamaja, 2002 linnutiigid ja Sise-Aasia ekspositsioon, 2004 alpinaarium ja vööthüäänide aedik, 2005 troopikamaja ja emaelevantide aedik, 2006 amuuri leopardide ja lõvide ekspositsioon, 2008 tehti elupaik jaapani makaakidele ja korrastati elevantide siseekspositsioon, 2008 avati kureaedik, 2011 ehitati väikeste kaslaste kompleks, 2012 valmis känguruaedik, 2013 ehitati teravmokk-ninasarviku ekspositsioon, 2014 valmis karakali puur. 2014. aastal sai valmis ka kauaoodatud loomaaia keskkonnahariduskeskus koos aastaringselt tegutseva laste loomaaiaga, mis oli parim kingitus Tallinna loomaaia 75. sünnipäevaks. Vanades vene sõjaväeladudes on veel mitmeid loomi, sealhulgas jääkaru, kelle elutingimused parandamist vajavad.

Tallinna loomaaed asub ca 89 ha suurusel alal, millest välispuuride ja aedikute all on umbes 26 ha. Tallinna loomaaia kollektsioonis on üle 7700 isendi ligi 600  liigist/alamliigist.

Ühelgi loomaaial pole võimalik ühtviisi heal tasemel tegelda väga paljude liikidega korraga, mistõttu spetsialiseerutakse teatud loomarühmadele. Nii on Tallinna loomaaias maailma parim kaljukitsede ja mägilammaste väljapanek, märkimisväärne hulk kotkaid ja raisakotkaid ning arvestatav valik kaku- ja kureliike. Muude loomarühmade osas on valik ühekülgsem. Samas võib öelda, et oma 75-aastase eksisteerimise jooksul on kokku pandud põhjala põnevaim kollektsioon ning ka kasvandike sigimise on edukas. Need on tulemused, mis sõltuvad otseselt meie töötajate tahtest ja oskustest. Esimese loomaaiana Nõukogude Liidus võeti Tallinna loomaaed 1989. aastal loomaaedade ülemaailmse organisatsiooni (WAZA) liikmeks, Ameerika loomaaedu ühendava organisatsiooni (AAZA) toetajaliikmeks aga koguni kümmekond aastat varem. Hiljem on Tallinna loomaaed aktiivselt osalenud loomaaedade piirkondlike ühenduste asutamisel (EAZA ja EARAZA).

Tallinna loomaaia põhiliseks missiooniks on loomkollektsiooni pidamine eesmärgiga teha teaduslikku uurimistööd, tõsta nii inimeste teadmisi kui kultuuri- ja haridustaset ning aidata kaasa liikide hääbuvate looduslike asurkondade taastamisele. Loomaaed on õppe- ja teadustöö baasiks nii üldharidus- kui kõrgkoolidele ja pakub külastajaile võimalust looduslähedases keskkonnas puhkamiseks.

Waza_Logo_Colour_CMYK_Big   EAZA_200w   thumb_500x375_1923_tierschutz-hobby-profil

Avatud

  • Kassa
    9-17
  • Siseekspositsioonid *
    10-18
  • Laste loomaaed
    10-19

* Siseekspositsioonid on esmaspäeviti suletud
Loomaaias võib viibida kuni kaks tundi pärast kassade sulgemist

Kuidas tulla

Paldiski mnt värav

Peatus ZOO: buss nr 21, 21B, 22, 37, 41, 42 ja 43; autoga, jalgrattaga või jalutades

Ehitajate tee värav

Peatus Nurmenuku või Karikakra: nt buss nr 10, 12, 28, 37, 41, 42, 43 ja 45; autoga, jalgrattaga või jalutades

VAATA VÄRAVATE ASUKOHTI KAARDIL

Kontakt

E-R +372 6943 300
zoo@tallinnzoo.ee

Ehitajate tee 150 / Paldiski mnt. 145, Tallinn

Tagasiside