Koolilaste suvevaheaeg on alanud ja peagi on käes ka pööripäev ning päris suvi. Šimpansid Betty ja Quincy tunnevad ennast juba mõnusalt suviselt, pikutavad õues lavatsil või turnivad osavalt aedikusse püstitatud tüvedel.
Elevant Carlil on tegusad nii päevad kui ka ööd. Kaks korda päevas käib ta oma inimeste kutsel basseinis kupsus. Hilisõhtuste ekskursioonide ajal võib teda ööhämaruses õueaedikus asjatamas kohata. Läinud nädalal aga joonistas ta londiotsa näpuvärvidesse kastes erksate värvidega üle elevant Fieni vanad kahvatud joonistused.
Aasia lõvi Torile andsid talitajad esmaspäeval mängimiseks kaneelilõhnalise papilooma. Tori lükkas papilooma küll pikali, kuid pikalt mängima ega nuuskima ei jäänud, sest taevast tibas kerget vihma.
Kesknädalal olid hoos jääkarud. Neile antud kaks uut mänguasja – suur sinine pall ja väiksem kollane pall – oli vaja ju ometi läbi proovida. Jääkaru Raspi esines rahvale pikalt ja mõnuga.
Samal päeval lõõtsunud tugev tuul keerutas tolmu üles ja ärgitas jooksma ameerika piisonid. Suveks õueaedikusse kolitud araraunapaar otsustas oma meelt lahutada aediku külge kinnitatud liigisildi puidust raami lõhkumisega. Bennetti känguru kukrust piiluv pisike poju aga üritas emme eeskujul lehekest mäluda.
Jõeraide basseini uue kännu paigaldamisel ilmnes ootamatu takistus. Nimelt asusid jõeraid vette astunud talitaja paljaid jalgu nakitsema. Neid on treenitud talitaja käest toitu vastu võtma ja nii tulid nad seda kohe ka nõudma. Seepeale toideti raidel kõht täis ja kännu paigaldamine sai segamatult jätkuda.
Kolmapäeva õhtul saabusid loomaaeda mitmed uued asukad. Enamik neist jääb esialgu külastajate eest varjule, kuid Austriast Herbersteini loomaaiast toodud lakkhunt Walter lipsas õueaedikusse. Hea õnne korral võib teda nüüd seal ka näha, kuigi leekiva kasukaga kõrgejalgne lakkhunt oskab end tihedas taimestikus hästi varjata.
Neljapäeval avati paksunahaliste maja karakalide aediku juures stend „Sandor Sterni loomad“. Tallinna loomaaiaga 68 aastat seotud olnud tegus ja hea huumorisoonega kunstnik-animalist, kes oskas loomi loomutruult ja looduslähedaselt kujutada, oli mitmeid aastaid heaks juhendajaks paljudele loomaaia animalistikaringi noortele.
Läinud nädalavahetusel Hiiumaal toimunud naaritsapäev tõi kokku palju huvilisi. On ju Hiiumaa ainuke koht Eestis, kus võib kriitilises seisundis olevat euroopa naaritsat looduses kohata. Kõneldi naaritsa käekäigust Tallinna loomaaias, Hiiumaal, Saaremaal ja Hispaanias, meisterdati ja otsiti naaritsa tegevusjälgi tema elupaigas. Sündmusele eelnenud joonistusvõistlusele „Hiiu Naarits“ laekus 111 joonistust. Välja valiti neli võidutööd, kaks tööd märgiti ära.
Tuleval kolmapäeval, aasta pikimal päeval, 22. juunil tähistatakse üle ilma kaamelipäeva, sestap kutsub loomaaedki huvilisi sel päeval kell 12 kaameliaediku manu. Et uudistada neid hämmastavalt vastupidavaid kõrbelaevu ja teha tutvust loomaaia seitsme kaksküürkaameliga.
