8. septembril lahkus Tallinna loomaaia kauaaegne töötaja, oma ala suur entusiast ja loomaaiasõber Elle Värnik (1.10.1939–8.09.2023).
Abja-Paluojal mulgi talus sündinud hakkaja tütarlaps õppis Tallinnas maaler-krohvijaks ning asus tööle Naha- ja Jalatsite Tootmiskoondises „Kommunaar“. Töötamise kõrvalt õhtukoolis haridusteed jätkates kohtus Elle kena pika noormehega, kes kutsus teda tööle loomaaeda. Maalapsena Elle loomi ei võõristanud, väljakutse tundus põnev, noormees sümpaatne ja nii asuski Elle 1965. aastal tööle Mäekalda tänava loomaaeda.
Sümpaatse noormehe (loomaaia tulevase majandusdirektori Ants Värniku), kellest peagi sai Elle abikaasa, jälgedes juhatas noor naine pikalt akvaariumi-terraariumimaja nii Mäekalda tänaval kui ka loomaaia uues asupaigas Veskimetsa mail. Hiljem oli Elle aastaid loomaaia logistik ja suunas kindla käega loomaaia toimimiseks vajalikke vedusid. Elle töötas loomaaias 45 aastat ja jäi ammu väljateenitud pensionipuhkusele alles 2010. aastal.
Kaastöötajad mäletavad teda kange naisena: „Elle oli aus ja õiglane. Ütles otse, kui oli vaja öelda. Oma osakonna inimesi hoidis ja toetas.“
Tema abikaasal Antsul oli kombeks kavala näoga öelda: „Ei saa, naine ei luba!“ Selles aimus nende omavahelist sooja huumorit.
Elle ja Ants olid mõlemad võrratud jutustajad. Nad pajatasid värvikalt loomaaialoomadele talvetoidu varumisest, rändloomaaiaga ETKVLi laatadel käimisest, sinna kaasa võetud elukatega toimetamisest ja lahtipääsenute püüdmisest või ka lihtsalt oma loomade – kalade, kahepaiksete ja roomajate – pidamisest ja ravimisest loomaaias.
