Eestimaa vabatahtlikud aitavad kevadöödel talvituspaikadest kudeveekogudesse siirduvaid kahepaikseid üle rändeteedele ette jäävate autoteede. Üle maailma tähistatakse aprilli viimasel laupäeval konnade kaitse päeva.
Eesti looduses võib kohata üheksat konnaliiki, Tallinna loomaaia troopikamajas näeb 11 põnevat ja eksootilist liiki konna, kellest kaks – suuresilmne kuuba kärnkonn ja Costa Rica päritolu oranžide triipudega lehestikukonn – on väljasuremisohus.
Laupäeva keskpäeval toidetakse konnapäeva puhul kollavööt- ja kuld-puukonni ning lehestikukonni. Pisikesed vilkad konnad, kelle söögiks on äädikakärbsed ja väikesed kilgid, söövad ruttu, sestap tasub huvilisel aegsasti kohal olla.
Samas saab uudistada ka maailma suurimat kärnkonna aagat, suuresuulist pinnasesse kaevujat sarvikkärnkonna, maskeerumismeistreid täht-samblikkonni, erinevaid lehekonni ja lendkonni.
Keskpäeva paiku saavad sealsamas troopikamajas toidu ette ka ööekspositsioonis elavad kinkažud ja senegali galaagod.
Kevad edeneb tasapisi ja loomaaednikud valmistavad aedikuid ette loomade õue laskmiseks. Troopikamaja lähistel patseerivad nüüd õues nii sookurg kui ka must-toonekurgede paar.
Eakas emalõvi Tori kõnnib vapralt kangetel jalgadel oma igapäevast õueringi, tervitab kevadpäikest möirates ja puhkab päikeselaigus. Vööthüään põõnab pehmel murukamaral. Ka siberi kaljukitse sikk magab mäeveerel magusalt ega tee lähenevast uudistajast väljagi, siis aga tõstab siiski pea ja põrnitseb vaatajat tõredalt.
Teravate piiksarvedega kindlameelsele hiina goralile avati pääs tema elupaiga kõrval olevasse rohuaedikusse ja nüüd näeb looma päris tihti õues toimetamas. Teravmokk-ninasarvik Kigoma, kes aedikus paikneva transpordikasti tõttu mõnda aega õue ei saanud, õppis nüüd kasutama emaste ninasarvikute aedikut.
Valgekurgede elupaiga varjulises nurgas võib tähelepanelik silm märgata oksaraagudest kurepesas kaht suurt pruuni träpsulist muna. Seda muidugi vaid siis, kui pesa omanik valgekurg juhtub munadelt tõusma, et neid kohendada ja pöörata.
Silma tasub teritada ka jaapani makaakide aediku ääres, sest lisaks läinud aastal sündinud mitmele marakratile nägi kesknädalal ilmavalgust esimene tänavune makaagipõnn, keda ema esialgu kiivalt oma kaisus vaatajate eest peidab.
Loomaaednike hoole all sirguvad habekotkapojad on tublisti kasvanud, neid viiakse nüüd iga päev vanalindude aedikusse vanematega suhtlema. Kotkapoegadelt võeti ka vereproov soo määramiseks. Tore on tõdeda, et viimased neli aastat on meie habekotkapaari munetud kurnade mõlemast munast tibud koorunud ja ka üles kasvanud. Alates 2011. aastast on loomaaednikud Tallinnas üles kasvatanud 10 habekotkatibu ja omandanud väärt kogemustepagasi. Euroopas tehistingimustes tänavu munetud 72 habekotkamunast koorus 34 tibu, kellest praegu on elus ja kasvavad 27 noort habekotkast.
Liigikaitseuuringute keskusest saadeti neljapäeval Saaremaale kolm noort tiinet euroopa naaritsa emaslooma. Esialgu suurtesse looduslikesse aedikutesse paigutatud loomad saavad kohaneda uue eluga, keskenduda pesapaiga ettevalmistamisele ja poegimisele maikuus. Suve lõpus, kui pojad on iseseisvaks eluks piisavalt suured, avatakse kõigile vaba pääs saarele.
Läinud reedel pügati paljaks laste loomaaia kihnu maalambad.
Neljapäeval vahetati ära jääkarude mõranenud vaateklaas.
Pühapäeva hommikul kella 9–10 puhastavad Eesti Sukeldujate Klubi sukeldujad jääkarude basseinide klaase ja loomi sel ajal ei näe.
