Kõik algas Tallinna loomaaia vanas karumajas ühel pimedal detsembriööl 2002. aastal. Toona ei olnud veel pesakaameraid ja loomaaednikud said karupesas toimuvast aimu vaid kuulmise järgi. Tasakesi hiilides käidi kõrv vastu koridoriust kuulamas: kas kostab ainult emakaru unenohinat või on seal kuulda midagi veel… Nii saadigi 2002. aasta 16. detsembri hommikul teada, et karupesas ei ole enam emakaru Vaida üksinda, vaid seal on veel keegi – imeväike vastsündinud mõmm, meie Friida.

Friida on järjekorras neljas jääkarupoeg, kes Tallinna loomaaias üles kasvas. Oma emale Vaidale ja isale Franzule jäi ta viimaseks. Seda toredam on, et ta kannab mõlema nime edasi: talle nime leidmiseks kuulutati esmakordselt Tallinna loomaaia ajaloos välja nimekonkurss, kuhu kõik soovijad said oma nimevariandi pakkuda. Palju neid nimevariante kokku oli, ei mäleta praegu enam keegi, kuid päris palju pakuti vanemate nimedest tuletatud kombinatsiooni FRIIDA, mille kasuks loomaaednikud lõpuks ka otsustasid.

Pisipojana oli Friida vallatu memmekas nagu kõik jääkarumõmmid. Talitajate toonased märkmeraamatud pajatavad, et pesast kakerdas ta ema sabas esimest korda välja juba 14. jaanuaril, muud toitu peale emapiima proovis lutsutada 7. märtsil, õue pääses esimest korda 7. aprillil.

Seal, õues, juhtus ka esimene äpardus. Kõik oli ümberringi uus ja huvitav, nuuskimist ja uurimist väärt ja veidi pelutav ka… Tasapisi tuli juurde julgust ja hoogu ning korraga, mõmm ei pannud tähelegi, kuidas see juhtus, kadus pind käppade alt ja ta leidis end sügavikust. Oh! Kus siis pääses hädakisa valla! Mis sellest, et madalal tühjal basseinil, mille põhja ta potsatas, oli trepp, mida mööda välja ronida. Mõmmil polnud aega mõelda, kas või kuidas ennast ise päästa. Emme pidi appi tulema!

Ei jäänudki ema Vaidal muud üle, kui pea neljakuusel pojapurakal seljanahast hammastega kinni hakata ja ta tühjast basseinist välja sikutada.

Jääkarud on uudishimulikud ja nutikad loomad. Kui Friida polnud veel nii suureks kasvanud, et nurga tagant tulevaid talitajaid üle müüri passima ulataks, leiutas ta endale torujupi abivahendiks ja turnis sellel väga osavalt.

Ja loomulikult õppis Friida selgeks kõik jääkarude trikid, mida vanas karumajas kasutada andis. Isa Franzu eeskujul armastas ta nagu möödaminnes basseini hüpata ja pahaaimamatuid külastajaid märjaks pritsida. Toidu õngitsemisel võis ta end ülipikaks venitada ja tagakäpa luugi vahele sättida, et talitajad luuki sulgeda ei saaks. Isegi üles kitsukesele aknalauale on ta roninud.

2009. aasta 10. aprillil saabus Tallinna seitsmeaastane isane jääkaru Nord. Friida pelgas noort isakaru ning tollelgi jätkus esialgu silmi vaid Friida ema Vaida jaoks. Siiski, 2012. aastal leidsid Friida ja Nord viimaks teineteist ning detsembris sündis nende esimene poeg, kes elas kahjuks vaid kolm päeva. Järgmise, 2013. aasta 24. novembril sündis Friida ja Nordi teine pesakond (kaks poega), kellest kasvas üles emane jääkarupoeg Nora. 2016. aasta 26. novembril sündinud kahest pojast kasvas üles asjalik isane jääkarumõmm Aron.

2017. aasta oktoobris sai Tallinna loomaaias valmis polaariumi I etapp ning Friida koos poja Aroniga toodi kitsukestest vana karumaja puuridest avarasse nelja meetri sügavuse suure basseiniga jääkarumaailma.

2020. aasta novembri lõpus saabus Tallinna võimas isakaru Rasputin. Ta toodi siia jääkarude paljundusprogrammi koordinaatori soovitusel. Liigikoordinaatori hinnangul on nii Friida kui ka Rasputini puhul tegemist omavahel sobivate ja väärt geene kandvate isenditega: suure ja rahuliku Raspi mõlemad vanemad olid pärit loodusest ning loodusest oli pärit ka Friida isa. Eduka paaritumise korral oodati neilt väga heade omadustega järglasi. Friida ja Rasputin sobisid omavahel tõepoolest väga hästi ning veetsid palju aega teineteise seltsis. Kahjuks aga pojaõnne neil ei olnud.

Raspile leiti uus paariline Aalborgi loomaaias Taanis ning ta kolis sinna 2024. aasta novembri lõpus.

Nüüd on aeg meie tubli jääkaruema Friida käes, kes on kogu oma elu elanud Tallinna loomaaias. Siin sündinud ja kasvanud, kaaslasi leidnud ja pojad suureks kasvatanud. Millal siis veel maailma avastama minna, kui mitte nüüd!

Jääkaru Friida asub oma uue elupaiga, Taanis asuva Scandinavian Wildlife Parki poole teele 2025. aasta aprilli alguses.

Illustratsioon

Avatud iga päev

  • Kassad ja sissepääs 9-17
  • Loomaaed 9-19
  • Siseekspositsioonid, sh Vihmamets E 11-18, T-P 10-18
  • Vihmametsa sissepääs kuni 17:30
  • Laste loomaaed 10-17

Loomaaia kaart

Loomaaia kaart