Laupäeval, 24. jaanuaril ootame kõiki looma- ja kunstiarmastajaid loomaaeda loomi vaatlema ja joonistama! Toimub meie kauaaegse hea koostööpartneri ja joonistamisõpetaja kunstnik-animalisti Sándor Martin Sterni (1924-2017) 102. sünniaastapäevale pühendatud loomade joonistamise päev.
Sündmus algab keskpäeval paksunahaliste majas, aga loomi võib joonistada ka mujal loomaaias. Pärastlõunal tehakse keskkonnahariduskeskuses kokkuvõtteid ja avatakse loomaaia kunstiringi tööde näitus. Kui plaanid tulla, võta kindlasti kaasa oma kunstitarbed!
Päeva eestvedajateks on kunagised Sterni õpilased, kes alustasid joonistamist suure meistri käe all loomaaia asukaid jälgides: kunstnik ja illustraator Kadri Roosi ning kunstnik, kunstiõppejõud ja loomaaia animalistikaringi juhendaja Margot Kask.
Imeilus talveilm püsib ning lausa kutsub loomaaeda jalutama ja loomi jälgima. Tiigriorus vahetati aedikutes amuuri tiigrid Ohana ja Aleksander – suures aedikus jalutamise kord on nüüd isaslooma käes. Ka amuuri leopardid vahetasid aedikuid – uuemas tiigrioru leopardiaedikus toimetab nüüd Muusi, vanemas aga Alexei.
Leebema ilmaga jalutavad lumes ka vööthüäänid. Ilvesed aga harjutavad posti otsast toidupala haaramist. Ees ootavat sigimisaega silmas pidades uuendavad lumeleopardid Makalu ja Somu tutvust esialgu läbi võre.
Meile juba tuttav orav, kes tegutseb troopikamaja juures, tuuseldab sügavas lumes oma toidutagavarasid otsida. Kullimäel aga huikab ning käib meie kakke uudistamas vabalt elav kodukakk.
Läinud nädala neljapäeva, 15. jaanuari pärastlõunal sai habekotkaema maha esimese munaga – paar haub nüüd kohusetundlikult kordamööda.
Kui ilm on õues joonistamiseks liiga külm, ootavad jälgimist ja jäädvustamist mitmed põnevad elukad troopikamajas ja paksunahaliste majas.
Troopikamajas tõmbavad tähelepanu vahvad värvikirevad ja mustrilised konnad. Uudishimulikult ujuvad imekaunid niituim-akarad ja piiluvad punatriip-kärsskalad.
Õrnalt, aga vahel ka päris häälekalt suhtlevad omavahel erksa sulestikuga araraunad.
Paksunahaliste majas tervitavad külalisi asjalikud surikaadid. Kenasti poseerib väikeste soomuspärlitega kaetud armsalt mustasilmne silmlaik-sisalik. Isegi oksal rippuval rohepüütonil võib olla tuju oma nägu rahvale näidata. Võimalusel tasub tõtt vaadata sinikeel-skingiga, kelle keele nägemiseks peab vahel parajalt kannatust varuma. Kindlasti saab kaasa elada Reisingeri varaanidele nende rüseluses koha pärast oksal soojalambi all.
Majale nime andnud paksunahalised – elevant, ninasarvik ja kääbusjõehobu – lubavad ennast samuti meeleldi jäädvustada.
