Väheldastele ja kaunilt tähnilistele aksishirvedele on aedikusse pandud suur hunnik rohtu. Äärmiselt erksad ja ettevaalikult pelglikud hirvelehmad nosivad süüa. Nad on valmis iga hetk turvalisse majja pagema.
Kui vaataja aga rahulikult seisatab ja ennast peale surumata söömist jälgib, lähevad loomad vargsi liikvele ja võib juhtuda, et mõni neist arglikest hirvekestest läheneb uudishimulikult ning vaatab sind ühe põgusa hetke oma suurte tumedate silmadega. See on kaunis hetk.
Liivakarva luitekass Alias, 11 aastat tagasi Tallinna loomaaias sündinud kõrbeasukas, kelle suured kõrvad tabavad hästi lagedal kergesti hajuvat heli, kuumal liival käimist aga hõlbustavad tihedalt karvased päkaalused, jookseb kärmelt ja hääletult õueaedikusse ning vaatab sulle asjalikult otsa. Ta ei pelga vaatajaid, kuid teab, mis teda huvitab. Alias kontrollib ilma ja ümbrust ning piilub, kas talitaja tuleb ehk seekord õueaediku poolt.
Ruske mütsikese ja siidiselt voogava karvaga üheksa-aastane kaelusmangabei Miroslava heidab mõtliku vilkspilgu üle õla ning ajab aedikus oma asja tähtsalt edasi. Samas jälgib ta silmanurgast, et vaataja tema asjatoimetustest ikka huvituks.
Teisipäevase hilisõhtuse ekskursiooni üllatus – õhtul ilmavalgust näinud pürjapoiss – tunneb end oma karja keskel hästi ja turvaliselt ning uudistab maailma suuril silmil.
Lumeleopardi aedikust möödudes tasub arvestada jälgivate silmapaaridega. Ole ainult ise tähelepanelik ja katsu neid märgata!
Tardumise meister manul Altani on sättinud ennast uuele lamamisalusele ja jõllitab vaatajat tusaselt, pilku hetkekski pööramata. Servalipoiss Taw aga otsib oma aedikupadrikust sinna peidetud saaki ega hooli suurt vaatajatest.
Jaapani makaagid tegelevad otse vaateklaasi ees iluprotseduuridega ning demonstreerivad vastastikkust hoolitsemist ja usaldust.
Roosapelikanid kümblevad tiigivees ja sopsutavad kordamööda tiibu nii, et vesi keeb.
Vabatahtlik loomaaiaasukas hallhaigur on tardunud remmelgasse ega tee vaatajaist välja, kui nood muidugi liiga lähedale ei satu. Oma tibud linnutiigile toonud valvsa tuttvardiema hoiatusel peituvad väikesed sulepallid hetkega vee kohale ulatuva põõsa varju.
Aprilli lõpul koorunud neitsikuretibu on kiiresti suureks sirgunud. Ta on vanematega juba peaaegu ühte kasvu, puudub veel ainult kuklatagune õrn valge suleloor.
Pühapäeval, 28. juunil 36-aastaseks saanud isepäine Prževalski hobune Podkova nosib lõõskava päikese all uhkes üksinduses rohtu süüa. Ülejäänud kari valib sööminguks varjulisema ala. Palavus paneb Podkova lõõtsutama, sestap hoiavad loomaarstid eakal märal silma peal.
Sel nädalal toimunud linnalaagris, kus lastele tutvustati loomaaednike põnevat ja mitmekesist tööd, korrastasid pisikesed osalejad kulaanide ja teistegi loomaaiaasukate aedikuid ning panid loomadele süüa.
