
Läinud laupäeval viidi seitsmeaastane siberi kaljukitse sikk nimega Kano emaste juurde – ta sai endale neljast kitsest koosneva karja.

Ka dagestani tuuri kitsed sealsamas alpinaariumis on valmis peagi saabuva printsi vastuvõtuks. Kaljukitsede ja mägilammaste pulmaaeg on sügisel, et talled sünniksid kevadise mahlase rohu kasvamise ajaks.
Pehme sügisilm lubab meie aafrika savannielevantidel olla õues jätkuvalt suveaja rütmis. Teravmokk-ninasarvik Binti aga jagab praegu – surikaatide õueaediku ehituse ajal – oma õueala aeg-ajalt kääbusjõehobu Pupaga: Binti päevasel puhketunnil siseruumis väisab õueaedikut Pupa, kes jalutab julgelt ringi ja napsab suhu maitsvaid rohuliblesid.
Läinud laupäeval käis ninasarvikul külas raudkull. Nähtavasti varblast jahtides lendas ta varahommikul latrisse, veetis päeva katuseakna veeres kükitades ja leidis hiljem ise tee tagasi õue.
Varahommikuses sügisvärvilisuses lesivad kihnu maalambad linnutiikide aasal hajali ja mäletsevad. Prževalski hobused asjatavad sügamisposti ümber ja üks neist laseb harjal korra üle seljagi käia. Takiinid naudivad keskpäevapäikest.
Lumeleopard Makalu on ennast kividele laotanud, kuid peab siiski tähelepanelikult ümbrust silmas. Tiigrioru käigutorus marsib atsakalt amuuri tiiger Aleksander. Alpi ümisejad aga jagelevad kiuslike hallvarestega, panevad siis seljad kokku ega lase end neist heidutada.

Punahuntide paekivikoopa sisselangenud lae parandamine võtab aega, sestap toodi aedikusse pesakastid, et loomad saaksid soovi korral neisse varjuda.
Septembri lõpus kolmekuuseks saanud pürjapullikesele pandi korralik poisslapse nimi Juku.
Väikeses troopikamajas on uued asukad. Scotland Yardi pubist toodi loomaaeda neli viie-kuueaastast suurt punakõht-pakut ehk pirapitingat. Kalad meenutavad väliselt küll veidi kurikuulsat punapiraajat, kuid on tegelikult rahumeelsed ja kõigetoidulised – nad armastavad süüa putukaid ja kõdunevaid taimi.

Ööeluviisiga suuresilmsed luupäised lendkonnad on vahetevahel ärkvel ka päevasel ajal. Pisikesed kääbusmarmosetid, kes praegu enam õue ei saa, leiavad endale tegevust ja jahivad putukaid ka oma siseruumimaailmas.
Rocca al Mare Kooli 5. klassi õpilased, kes käisid neljapäeval loomaaia looduskoolis programmil „Vesi kui elukeskkond“ tabasid meie tiigist loomakese, keda on Eestis kohati ja kes määraja sõnul võib jääda märkamatuks. Tegemist on sääriksääsele sarnaneva näsasääriku Phalacrocera replicata vastsega, kelle keha katavad pikad niitjad väljakasvud ning kes armastab elada veesammalde kogumikes. Loomaaia tiigis märgati teda esmakordselt.
Loomaaia põhjaväravas käib ZOO-märgi platsi ümberehitus. Plats muudetakse külastajasõbralikumaks ning meie loomaaia ikooniline sümbol paigutatakse paremasse pildistamisperspektiivi.












