Kesknädalal, 17. aprillil sai 20-aastaseks meie tubli amuuri leopard Darla. Maksimaalse eluea lähedale jõudnud leopardiemand sündis Berliini loomaaias, Tallinnas elab ta alates 2005. aasta novembri lõpust. Siin kohtus ta oma paarilise, meil sündinud amuuri leopard Freddiga ja kasvatas üles viis pesakonda, milles kokku 12 leopardikutsikat. Noor Darla osutus väga hoolitsevaks ja heaks emaks juba esimese pesakonna üleskasvatamisel. Alates teisest pesakonnast said kutsikate ootusest ja sünnist pesakambrisse paigutatud infrapunakaamera vahendusel osa kõik huvilised üle maailma.
Darla kutsikad on leidnud kodud erinevates maailma loomaaedades ja enamik neist on andnud ka järglasi. Kaks aastat tagasi sündisid Toledo loomaaias Ameerika Ühendriikides (ja kasvasid ka üles) kaks Darla neljanda põlvkonna järglast.
Talitajad kaunistasid leopardiemanda elupaiga juubilarile kohaseks, kuid valvas ja ettevaatlik Darla tuli uut sisustust üle vaatama alles siis, kui kõik inimesed olid lahkunud. Isegi väärt lihakäntsakas jäi õhtutundideni tihastele nakitseda.
Vanus on teinud väärika leopardiproua ettevaatlikumaks ja vähem liikuvaks, kuid ta armastab endiselt ronida kõrgele riiulile sooja kevadpäikese kiirtesse tukkuma. Hambad on Darlal korralikud, samuti oskab ta endiselt hästi varjuda, hääletult luurata ja vaikselt peitu pugeda.
Jahedus ei lase kevadel tulla. Korraks silksumist alustanud väike-lehelind pani noka uuesti kinni. Peenras õide puhkenud kevadlilled on ootel. Kaamelid aga ei hooli jahenenud ilmast. Nende talvekarva tihe ja soe vill lubab neil lausa liival külitada. Piisoneid ja kulaanegi võib tabada aedikupinnasel püherdamas.
Järjekordne Bennetti känguru poju vaatab julgelt ema soojast kukrust välja.
Lakkhunditüdruk Baïa on kännu all kellegi avastanud ja kaevab hoolega. Lakkhundipoiss Yaku lamab eemal ja kiikab üle õla kaaslase ponnistusi. Ei lähe segama ega appi. Lakkhundid ei jahi saaki mitmekesi.
Hallhüljeste pulmaaeg on möödas. Talitajad küürisid hülgebasseini puhtaks ja panid vette ujuma kauni pärja. Lätipoiss ujub nüüd laisalt mööda põhja ja laseb mullikesi.
Jätkuvalt heledas talvekarvas ilves Charik ei ole kevadiselt käratsevatest loomaaiakülalistest vaimustuses, istub mossis näoga ja puhiseb, kui vaateklaasile liiga lähedale minna.
Kotkapuurist vabaks lastud mänsak ei taha ära lennata, tiirutab kullimäel ja otsib võimalusi mõnda puuri sisse pääseda.
Paksunahaliste maja ekspositsiooni pandi taas välja Reisingeri varaanid – Indoneesia endeem, keda looduses kohtab ainult pisikese, Saaremaast väiksema Misooli saare vihmametsa puudevõras. Reisingeri varaanid on äärmiselt osavad ronijad ja hüppajad, kelle jaoks näib olevat väga oluline kehakontakt: nad lamavad sageli pead, jalad, sabad ja kehad põimunult.
Paksunahaliste maja ekspositsiooni jõudsid ka kaks noort kuningpüütonit.
Troopikamaja suur anakonda kestus kolmapäeva õhtul, tume tiigerpüüton vihmametsamajas alustas kesta heitmist neljapäeval.
Hiina pehmekilp-kilpkonn suure troopikamaja keskses basseinis veedab aega vilkaid noori kalu mosambiigi tilaapiaid jahtides.
Kagu-Aasia vihmametsamaja udus võib kohata luupäiseid lendkonni, palju põnevaid konnaliike elab väikeses troopikamajas. Laupäeval, 20. aprillil tähistame koos Eestimaa Looduse Fondiga loomaaias konnade kaitse päeva.
Hilisõhtuste ekskursioonide eelmüük gruppidele on alanud.
