Alpi ümiseja
Marmota marmota
Least concern
Stable
- Vertebrate
- Phylum: Keelikloomad (Chordata)
- Class: Imetajad (Mammalia)
- Order: Närilised (Rodentia)
- Family: Oravlased (Sciuridae)
Alpi ümiseja kodu on alpiaasadel ja mägikarjamaadel Euroopa suuremates mäestikes – Alpides ja Kõrg-Tatrates. Neid on inimese poolt asustatud näiteks Püreneedes, Apenniinides ja Vogeesides ning taasasustatud Rumeenia Karpaatides. Nad eelistavad elada lõunapoolsetel nõlvadel 1200–3000 meetri kõrgusel.
Ümisejad on suurimad oravlased. Teadaolevad 15 liiki elavad peamiselt Aasias (8 liiki) ja Põhja-Ameerikas (6 liiki).
Ümisejad on taimtoidulised, kes söövad nii taimede õisi, varsi, lehti kui ka juuri. Toiduks lähevad ka põllukultuurid, samblad ja samblikud ja ka mõni surnud putukas.
Alpi ümisejad elavad peregruppides, mis koosnevad täiskasvanud isasest ja emasest ning alla kolme aasta vanustest noorloomadest. Peregrupil on ühine territoorium ja urud. Grupisisene käitumine on sõbralik: loomad soevad sagedasti teineteise karva või on muul moel füüsilises kontaktis. Võõrastesse liigikaaslastesse suhtuvad nad agressiivselt.
Külmema osa aastast veedavadki ümisejad talveunes oma urus. Kuni 200 päeva kestvas talveunes langeb ümisejate kehatemperatuur, mis aktiivses olekus on 38–40°C, 5°C-ni ning hingamine aeglustub 2–3 hingetõmbeni minutis. Et oleks soojem, talvituvad ümisejad sageli mitmekesi (2–20 looma) koos.
Ümiseja urul on enamasti mitu sissepääsu, mille loomad sulgevad talveks rohu ja heinaga. Uru käigud võivad olla kuni 10 m pikad ja need viivad 1–2 m sügavusel paiknevasse talvitus- ja pesakambrisse, kus sünnivad ka ümiseja pojad. Ümisejad kaevavad oma territooriumile ka väiksemaid urge, mis pakuvad kaitset kiskjate eest. Samuti võib urus varju leida palaval suvisel keskpäeval.
Ohu korral annavad ümisejad grupikaaslastele sellest märku erinevate viletaoliste häälitsustega.
Ümisejaid on kütitud liha, karusnaha ja rasva saamiseks. Viimasest valmistatud määret kasutatakse rahvameditsiinis liigesevaevuste raviks.
Kehapikkus 50–60 cm, sabapikkus 14–17 cm, kaal 2,5–5 kg, eluiga 15 aastat;
Toit: rohi, lehed, õied, samblad, samblikud, putukad;
Ohud: elupaikade kadu, küttimine
