Kulaan e. türkmenistani eeslik

Equus hemionus kulan

Väljasuremisohus

Stabiilne

  • IUCN
  • LC
  • NT
  • VU
  • EN
  • CR
  • EW
  • EX
  • Selgroogne
  • Hõimkond: Keelikloomad (Chordata)
  • Klass: Imetajad (Mammalia)
  • Selts: Kabjalised (Perissodactyla)
  • Sugukond: Hobuslased (Equidae)
Hakka minu vaderiks
Loomaaia külastusala Sise-Aasia
Seltsingulisus

Seltsingulisus

seltsinguline

Eluiga

Eluiga

15-20 aastat

Eeslikud on vanapärased hobuslased. Nad moodustavad hobuste (Equus) perekonnas suhteliselt selgelt eristuva rühma (alamperekonna). Süsteemaatiliselt on eeslikud kõige lähemal pärishobustele. Eesliku pea on massiivsem kui hobusel. Kõrvad on pikemad kui hobusel, kuid lühemad kui eeslil.

Kulaanid on kiired ja vastupidavad

Eeslikud elavad põhiliselt savi- ja kivikõrbeis ning eelmäestike poolkõrbeis, vähem steppides. Enamik kulaane elab Badhõþi looduskaitsealal Türkmenistanis. Nad on äärmiselt vastupidavad loomad ja suudavad taluda nii kuiva kuuma suve kui ka külma lumerohket talve. Jooksul pead iseloomulikult kõrgel hoidvad eeslikud on erakordselt kergejalgsed ning liiguvad isegi kiiremini kui ratsahobused (lühemat maad kiirusega üle 80 km/h). Eelkõige tänu kiiretele jalgadele pole täiskasvanud kulaanidel looduslikke vaenlasi. Kulaanide arvukust on vähendanud peamiselt joogikohtade hõivamine, vähem küttimine.

Nagu muudki hobused, kogunevad kulaanid karja ehk tabuuni, mis  koosneb täiskasvanud täkust, mitmest märast, sälust ja varsast. Tabuunis on keskmiselt 5-11 liiget. Juhttäkk tegutseb tabuunist veidi eemal, kuid hoiab sellel kogu aeg silma peal. Tema ülesanne on kaitsta tabuuni vaenlaste ja rivaalide eest. Juhttäkk on enamasti 4-10-aastane.  Peale juhttäku on karjas alati juhtmära, kes suunab rühma liikumist. Loomad suhtlevad omavahel silmside varal, häält teevad harva.

Joogipaigad on olulised

Kulaani nagu teistegi poolkõrbe- ja kõrbeloomade leviku määrab joogipaikade kättesaadavus. Kulaan joob harilikult 12-15 liitrit vett ööpäevas. Suvel, kui  toiduks on kuivad rohttaimed, vajab kulaan vett kaks korda enam ja peab tihti jooma. Seetõttu ei lähe ta joogipaikadest tavaliselt kaugemale kui 10-15 km. Joogipaikadele viivad hästi sissetallatud rajad.

Kulaani  kabi on kohastunud liikumiseks kiviklibustel järskudel nõlvadel. Kõrgelt võlvunud kitsa kabja kahekihiline kandeserv on suhteliselt lai ja hobuserauanaaste meenutavate nukkidega. Need soodustavad kabja haakumist pinnasega. Erinevalt hobuse kabjast ei puutu sarvkiil kõndimisel maapinnaga kokku.

Illustration
Illustration

Avatud

  • Kassad ja sissepääs 9-17
  • Siseekspositsioonid 10-18
  • Laste loomaaed 10-19
  • Laste loomaaia õueala ja meenepood 10-18
  • Loomaaed 9-19
Siseekspositsioonid on esmaspäeviti suletud.

Loomaaia kaart

Loomaaia kaart