Mangrooviboiga
Boiga dendrophila
Soodsas seisundis
Stabiilne
- Selgroogne
- Hõimkond: Keelikloomad (Chordata)
- Klass: Roomajad (Reptilia)
- Selts: Soomuselised (Squamata)
- Sugukond: Nastiklased (Colubridae)
Päritolu
Kagu-Aasia
Aktiivsus
öö
Seltsingulisus
üksieluline
Toitumine
väikeimetaja, lind, roomaja, kahepaikne
Suurus ja kaal
kuni 2,5 m
See kaunis, säravalt must ja kollaste ringvöötidega kuni 2,5 meetri pikkuseks kasvav madu on kergelt mürgine. Ta võib olla agressiivne ja küllaltki temperamentselt rünnata. Mangrooviboiga hammustus võib inimesel põhjustada paistetust salvatud kehapiirkonnas, kuid ühtegi surmaga lõppenud juhtumit ei ole teada. Tema mürk halvab paremini linde, vähem imetajaid.
Mangrooviboiga mürgihambad asuvad ülalõua tagaosas (rästikutel ja kobradel paiknevad need suu eesmises osas), nad on suunatud tahapoole ja neis on vaod mürgi haava juhtimiseks.
Selliste suu tagaosas paiknevate mürgihammaste kasutamiseks peab saak jõudma kaugele suhu ja seepärast ei saa boiga toituda suurtest saakloomadest. Mangrooviboiga jahib väikesi imetajaid (sh nahkhiiri), linde (sööb ka mune), sisalikke, konni ja noori kilpkonni, aga ka teisi madusid.
Mangrooviboiga on levinud Kagu-Aasias: Indohiinas, Indoneesias, Malaisias ja Filipiinidel. Nagu nimi ütleb, võib teda kohata mangroovisoodes, aga ta elab ka vihmametsas. Ta on puulise ja öise eluviisiga: suurema osa ajast veedab ta 30 meetri kõrgusel või kõrgemal puuokstel, öösel aga laskub metsaalusele jahti pidama. Silmad on ööaktiivsele loomale iseloomulikult suured ja vertikaalse pupilliga.
Mangrooviboiga sigib munemise teel. Munad peidab ta puuõõnsusse, kõdunenud kändu või lehekõdusse. Kurnas on tavaliselt 10 (4–15) muna. 45 päeva pärast kooruvad umbes 20 sentimeetri pikkused pojad, kes on välimuselt sarnased täiskasvanuga.
Eristatakse üheksa alamliiki, kuid liigi taksonoomia vajab täiendavaid uuringuid.
Maailma Looduskaitseliidu (IUCN) punases nimistus kuulub liik kategooriasse „soodsas seisundis“, ometi võib ohuks kujuneda lemmikloomakaubandus ja elupaikade hävimine. Boigasid kasutatakse ka rahvameditsiinis ning püütakse liha söömise eesmärgil.
Mangrooviboiga säilimiseks on eeskätt vaja kaitsta tema elupaiku – vihmametsa ja mangroove.
