Pelikan
Pelecanus onocrotalus
Soodsas seisundis
Stabiilne
- Selgroogne
- Hõimkond: Keelikloomad (Chordata)
- Klass: Linnud (Aves)
- Selts: Pelikanilised (Pelecaniformes)
- Sugukond: Pelikanlased (Pelecanidae)
Seltsingulisus
seltsinguline
Toitumine
kalad
Asustab roostikerikkaid mage- või riimveelisi järvi, rannikualasid ja soid. Toitub enamasti umbes poolekilostest kaladest. Sukeldumisvõimetuna püüavad pelikanid saaki tavaliselt ühiselt, ajades tiibu vastu vett pekstes kalu kalda poole, kust neid hõlbus nokka korjata. Lennuvõimetud pojad söövad vahel ka kormoranide mune ja poegi. Pesitsevad suurtes kolooniates. Pesaks pilliroost, okstest jms kuhi maapinnal, vahel ka paljastel kaljudel. Kurnas 2 muna, haudeaeg 29–36 päeva. Suguküps 3–4-aastaselt. Peamiseks ohuks elupaikade hävimine, toidunappus, häirimine.
Maailmas on pelikaniliike kokku seitse. Neist vaid üks – pruunpelikan on võimeline sööst-sukelduma ja kalu vee all tabama. Ülejäänud pelikaniliigid on sukeldumisvõimetud ja saavad kalastada vaid madalas vees. Roosapelikanid peavad tihti jahti mitmekesi koos. Nad rivistuvad pikaks riviks ja tiibadega vastu vett pekstes hirmutavad kalad kalda poole. Seejärel pistavad nad pea vee alla ja koguvad saagi kurgukotti. Roosapelikanide lemmiktoit Euroopas on karpkala, Hiinas aga meriärn ehk kefaal.
Loomaaias saavad pelikanid toiduks kord karpkala, kord räime.
Pelikanide pulma-aeg langeb meil aastavahetuse kanti. Siis värvuvad roosapelikanid oma nime vääriliselt roosaks.
