Punahunt
Cuon alpinus
Ohustatud
Kahanev
- Selgroogne
- Hõimkond: Keelikloomad (Chordata)
- Klass: Imetajad (Mammalia)
- Selts: Kiskjalised (Carnivora)
- Sugukond: Koerlased (Canidae)
Punahunti võib kohata Aasias üsna erineva taimestikuga elupaikades. Talle sobivad väga mitmesugused metsaelupaigad, aga ka merepinnast 3000 meetrit kõrgemal asuvad mägised stepid. Kõige paremini näivad punahundile sobivat India troopilised heitlehised metsad, seal on punahundi arvukus kõige suurem. Ajalooliselt ulatus punahundi levila ka Venemaa lõunapoolsetele aladele Amuuri jõe ja Baikali järve piirkonnas, kuid pärast 1980ndaid aastaid pole liiki seal enam kohatud. Praeguseks on punahunt kaotanud rohkem kui 75 % oma algsest levilast. Enamik säilinud asurkondi on fragmenteerunud ning liigi arvukus väheneb endiselt.
Punahundid on äärmiselt seltsingulised loomad. Nad on sotsiaalsemad kui hallhundid, aga karjasisene hierarhia on punahuntidel nõrgem. Põhjus on selles, et soojas kliimas ei tule ette hooajalist toidupuudust. Punahundid elavad klannis, mitte karjas, kes alati ühiselt jahti peab. Punahuntide klann jaguneb sageli väiksemateks, 3–5 loomast koosnevateks jahiseltsinguteks, mis on optimaalne hulk hirvevasikate küttimiseks. Osa jahil osalevatest loomadest asuvad varitsusse ja teised hakkavad neile saaki ette ajama.
Kuigi punahuntide põhitoit on sõralised, võivad nad süüa põrnikaid, närilisi, linde ning vähesel määral ka rohtu. Võimalusel ei ütle nad ära korjustest, eriti kui tegemist on mõne suurema looma – elevandi või gauriga.
Mõnes piirkonnas kattub punahuntide eluala tiigrite või leopardide omaga. Need suured kaslased võivad punahunte ka tappa. Peale selle kipuvad tiigrid omastama punahuntide kütitud saaki. Seepärast eelistavad punahundid neis piirkondades küttida väiksemaid saakloomi, kellest on nad võimelised suurema osa ära sööma enne, kui tiiger saagi üle võtab. Hea õnne korral võivad punahundid aga üle võtta leopardi saagi.
Punahuntidel on suur hulk erinevaid häälitsusi. Need on kujunenud evolutsiooni käigus karja hoiatamiseks vaenlaste eest ja võivad ühtlasi sisaldada heidutust. Korduvad vilesarnased häälitsused võimaldavad jahi käigus karjaliikmetel üksteist ära tunda ja ümber grupeeruda.
Pesakonna suurus varieerub suurel määral – suurim teadaolev pesakond oli 12 kutsikat. Vastsündinud kaaluvad 200–350 g. Pojad toituvad kolm nädalat üksnes emapiimast, seejärel hakkavad saama karja liikmetelt välja öögitud toitu. Pesakonna valvamisel, toitmisel, sugemisel ja nendega mängimisel osalevad kõik karja kuuluvad täiskasvanud. Kolmekuuselt hakkavad kutsikad koos vanaloomadega jahis käima, kuid kari saavutab täieliku liikuvuse, kui kutsikad on kaheksakuused.
Tiigri kaitseks loodud kaitsealad Indias pakuvad mõningast kaitset ka punahuntidele.
Kehapikkus 88–135 cm, sabapikkus 32–50 cm, kaal ♂ 15–20 kg, ♀ 10–13 kg, eluiga 16 aastat;
Toit: pisiimetajad, suured imetajad (hirvlased), roomajad, putukad, korjused, puuviljad;
Ohud: elupaikade kadu, küttimine
