Ripsgeko
Correlophus ciliatus
Ohualdis
Kahanev
- Selgroogne
- Hõimkond: Keelikloomad (Chordata)
- Klass: Roomajad (Reptilia)
- Selts: Soomuselised (Squamata)
- Sugukond: ladina keeles: Diplodactylidae
Päritolu
Uus-Kaledoonia
Aktiivsus
öö
Toitumine
viljad, nektar ja õietolm, putukad
Suurus ja kaal
üldpikkus kuni 25 cm
saba kuni 15 cm
Eluiga
15-20 (25) aastat
Uus-Kaledoonia lõunaosa endeem. Arvatavalt väljasurnud liik taasavastati 1994. aastal. Tema silmade kohal asuvad ripsmeid meenutavad jätked lähevad üle kaheks ogareaks pea külgedel kuni sabatüveni. Silmalaud puuduvad, puhastab silmi keelega. Kaotatud saba tagasi ei kasva. Puulise ja öise eluviisiga, hüppab hästi. Looduses esineb erinevaid värvitoone. Pikaealine.
Vastkoorunud ripsgekod saavad toitaineid rebukotist ega söö üldiselt enne, kui nad on esimest korda kestunud ja oma kesta ära söönud.
Ohud:
• tulisipelga (Wassmania auropunctata) sissetoomine Uus-Kaledooniasse: sipelgad jahivad ja ründavad ripsgekot, samuti konkureerivad nad gekoga toidu – lülijalgsete – pärast
• metsatulekahjud ja elupaikade hävimine
• näriliste surve ja sissetoodud liikide (sambarid, sead, kassid, rotid) kahjulik mõju
Ripsgeko on praegu maailmas üks kõige laialdasemalt lemmikloomana peetavaid ja aretatavaid gekoliike, jäädes alla vaid leopardgekole.
