Vööthüään
Hyaena hyaena
Ohulähedased
Kahanev
- Selgroogne
- Hõimkond: Keelikloomad (Chordata)
- Klass: Imetajad (Mammalia)
- Selts: Kiskjalised (Carnivora)
- Sugukond: Hüäänlased (Hyaenidae)
Aktiivsus
öine
Toitumine
korjused, väikesed imetajad, roomajad, melon, arbuus jm viljad
Massiivse pea, võimsa kaela, tugevate lõugade ja tahapoole längus seljaga vööthüäänid tulevad toime ka selliste suurte luude söömise ja seedimisega, mille teised kiskjad maha jätavad.
Liik, kes kunagi oli levinud Suurbritanniast Hiinani, esineb praegu vaid Põhja- ja Kirde-Aafrikas, Kesk-Aasias, Türgis, Kaukasuses, Indias. Vööthüään asustab steppi ja poolkõrbe, akaatsiatihnikuid ja kuiva savanni, avatud mäekülgi ja kaljuseid järsakuid. Talub kõrgust (elab kuni 3300 m kõrgusel) ja kuiva külma.
Vööthüäänid võivad elada peregrupina, kus poegi aitavad toita ka eelmise pesakonna noored, kuid toiduotsinguil käivad enamasti üksinda. Täiskasvanud emaloomad on üksteise suhtes reeglina sallimatud ja domineerivad isaste üle. Videvikus toiduotsingule siirduvad vööthüäänid puhkavad südaööl mõned tunnid, et enne päikesetõusu jälle jahti pidada. Nii on nad aktiivsed keskmiselt ¼ ööpäevast.
Toiduotsingul vööthüään otsib läbi iga põõsa ja kaljunuki, võsapuhma ja õõnsuse. Kuigi peamiselt raipesööja, ei ütle ta ära ka elusast toidust, tabades siiski vaid väiksemaid imetajaid, roomajaid ja putukaid. Veel sööb ta datleid, meloneid, virsikuid, viinamarju, ka kõrvitsaid (peamiselt niiskusesisalduse tõttu) ning toidujäänuseid prügimägedel. Luud, nahatükid jm toidujäänused peidab vööthüään tihedasse põõsasse või rohupuhmasse või tassib pesauru juurde, kuhu aegamisi koguneb suur hulk luid.
Sarnaselt kõigile hüäänlastele kasutavad vööthüäänid nn käimlaid, kus on juba eemalt nähtavad luutükikeste sisalduse tõttu kriitvalgeks kuivanud väljaheited. Antiikajal kasutati rafineeritud hüääniväljaheidet puudrina.
Vööthüääne ohustab tagakiusamine ja elupaikade hävimine. Mõnes levila piirkonnas on liik muutunud väga haruldaseks.
