Ilmauperpallid jätkuvad ka veebruaris: kord on maa roheline, siis jälle valge, kord taevas sompus, siis piilub päike. Üle loomaaia kostuvad kurgede valjud kruugutused. Peale õnnekurgede, kes jahedamagi ilmaga õues käivad, lubati nüüd välja jalutama ka stepiasukad neitsikured. Läheduses elav hiina goral, kes pisikesi hapraid neitsikurgi sügisest saadik näinud ei olnud, tõi seepeale üllatusest kuuldavale madalaid kähedaid klähvatusi.
Ilvesed kullimäel on loobunud kaslastele omasest unisusest ja liiguvad kevadehõngulises aedikus aktiivselt ringi. Tähelepanelik ilvesevaatleja võib märgata, et nüüd on isailves Charik hästi tagasihoidlikuks muutunud, emailves Dikuša aga on tähtsust täis ja hoiab kõike oma kontrolli all – lähenemas on ilveste pulmaaeg.
Põnev on jälgida, kui põhjalikult muskusveised aegajalt enese sügamise ette võtavad. Rahulikult ja metoodiliselt sügavad nad kordamööda kõiki oma jäsemeid, kasutades selleks nii aedikus lamavaid palke kui ka iseoma sarvi. Jämedate palkide vastu on väga mõnus ka taguotsa, pead ja sarvi nühkida.
Peagi kolmeaastaseks saav valge kaksküürkaamelinooruk Bulat, kel seljas isasele kohane uhke, tihe, kohev ja pikk villakasukas, krõmpsutab loikudelt jääkirmet süüa. Ta on juba nii suureks kasvanud, et ulatab üle kõrge värava piiluma, mida talitaja seal taga teeb.
Kesknädalal käisid elevandiemandad õueaedikus turba- ja saviauke üle vaatamas. Fien leidis turbaaugu sedavõrd sulanud olevat, et viskas sealt märga ja külma turvast oma seljale.
Surikaadid, kes on talvega veidi ülekaaluliseks muutunud, hakkavad nüüd looduslähedasemat toitu saama. Osa nende ratsiooni kuulunud veiselihast asendati putukatega. Varem vaid ühel päeval nädalas putukatega maiustanud surikaadid, saavad neid nüüd krõbistada lausa kuuel päeval nädalas.
Loomade käitumise lõhnadega rikastamise eesmärgil pakuti paksunahaliste maja asukatele nuuskimiseks jahvatamata roseepipart. Ninasarvikud, kääbusjõehobu ja pruun-harjasvöölane leidsid punased terakesed aga nii maitsvad olevat, et sõid pakutu kohe ära.
Kaelusmangabeid ja vaarid said uurida värskelt kestunud anakonda kesta. Šimpans Quincy toimetas ilusate roosade pidžaamapükstega. Ta teab küll, et püksid käivad jalga, kuid siidine roosa riie sobib kaela ümber kindlasti paremini.
Kaksvarvas-laisik Tupsik aga käib enne hommikust toitmist ilusalongis. Lisaks veeprotseduuridele (vihmametsaasukana peab tema karv olema pidevalt niiske, sestap seda pritsitakse) harjavad loomaaednikud ka tema pikka sagris karva. Tupsikule see täitsa meeldib.
Alpinaariumis värgiti sõrgu nuubia kaljukitsede karjajuhil ja ühel dagestani tuuri kitsel. Viimased on tuntud oma üliettevaatlikusega ja nende majakesse püüdmine on talitajale alati tõeline väljakutse.
Loomaaed kutsub Tallinna koolide õpilaste kolmeliikmelisi võistkondi 20. veebruaril kell 12 keskkonnahariduskeskuse auditooriumisse mälumängule. Registreeruda saab kuni 15. veebruarini või kuni kohti jätkub. Teemaks on loodus, looduskaitse, loomaaiandus ja ka praktilised looduse tundmise küsimused. Auhinnad võitjatele on välja pannud Tallinna loomaaed, kirjastused Pesapaik ja Varrak. Mälumäng toimub koostöös Tallinna haridusametiga loodus-ja keskkonnahoiu teema-aasta raames.
