Paljud vihmametsadest pärit loomaliigid on muutunud nii haruldasteks, et neid looduses kohata on väga aeganõudev ettevõtmine. Küll aga saab neid liike näha Tallinna loomaaia vihmametsa ekspositsioonis. Sealsed ohustatud liikidele loodud elamistingimused annavad hea võimaluse ka järglaste saamiseks, räägib Tallinna loomaaia kollektsioonijuht Tõnis Tasane.
Kui mitut loomaliiki saab vihmametsa kollektsioonis näha?
Kuna vihmametsa ekspositsioon on veel arengufraasis, siis päris täpselt me veel ei tea, kui mitut loomaliiki on meil võimalik näidata, aga põhilised on binturong, saarmas, kalakass. Lisaks on meil veel lindude aedikud. Osa loomi on kollektsioonis vabalt ringi liikumas ja toimetamas, näiteks kilpkonnad, tiiburid ja mõned linnuliigid. Roomajaid saab näha viies erinevas terraariumis.
Kust kõik need loomad pärit on ja kui kerge või raske on olnud nende kohanemisprotsess?
Loomad on pärit erinevatest loomaaedadest. Vähesel määral on nende hulgas ka Tallinna loomaaia oma loomi, kes meil olid varem olemas ja kes sobisid uude ekspositsiooni.
Kohanemisprotsess alles käib, sest igal loomal on oma eripära ja ka tempo sisseelamiseks. Loomade kohanemine on pidev protsess, mis ei sõltu ainult liigist, vaid ka looma iseloomust. Mõni isend võibki olla sellise iseloomuga, et teeb tükke: lõhub taimi, püüab põgeneda. Loomade käitumine muutub ka ajaliselt ja vanuseliselt. Kui praegu ongi kõik hästi, siis poole aasta pärast võib midagi muutuda.
“Väga eksootiline on valge-kuldnokk, kelle arvukus 2015 aastal oli alla 100 isendi. Alates 1995. aastast on ta olnud väljasuremise ohus.”
Kas keegi sellest kollektsioonist on ka nii eksootiline, et teda mujal ei näe?
Väga eksootiline on valge-kuldnokk, kelle arvukus maailmas 2015. aastal oli alla 100 isendi. Alates 1995. aastast on ta olnud väljasuremise ohus. Lindude arv tasapisi siiski kasvab, sest loomaaedades neid paljundatakse, aga looduses on nad endiselt väga ohustatud. Neid linde leidub Bali saarel ainult kolmes asukohas.
“Mina olen oma elu jooksul korduvalt vihmametsas käinud ja seal on loomade nägemine väga raske. Neid on küll hästi palju ja nad on väga ilusad, aga selleks, et neid kohata, peab väga palju vaeva nägema.”
Kõik loomad on omal kombel seotud vihmametsa kui elupaigaga ja kui see elupaik hävib, siis on ka nemad ohus.
Nii et lihtsam on neid kohata Tallinna loomaaias kui looduses?
Mina olen oma elu jooksul korduvalt vihmametsas käinud ja seal on loomade nägemine väga raske. Neid on küll hästi palju ja nad on väga ilusad, aga selleks, et neid kohata, peab väga palju vaeva nägema. Lihtsam on vaadata loomaaias või raamatust.
Vihmametsa loomade või taimede puhul ei esine dominantseid väga arvukaid liike nagu põhja pool võib näha – männimetsi, kus enamik puid on männid või põhjapõtru, kes liiguvad suurtes karjades ja keda on kerge märgata. Vihmametsas paiknevad loomaliigid suhteliselt hajusalt.
Me üritame oma kollektsiooni saada sarvlindu, kes on looduses väga haruldane. Teda hakkas paljundama Chesteri loomaaed. Sarvlind on vihmametsa indikaatorlind ja teda võib kohata suurte puudega metsades. Enamasti on sarvlinnud väga häälekad nagu meie rähnid – neid on alati kuulda. Ohtu on nad sattunud just oma nokkade pärast, mida kasutatakse meditsiinis, müüakse suveniirideks või isegi süüakse.
Kas loomade transportimisel juhtus ka midagi ootamatut?
Üks huvitavam lugu juhtus varaanidega, kes pidid tulema Šveitsist. Pidin neile ise järele minema ja asusime autoga Tallinnast teele. Paraku läks auto katki. Midagi ei olnud teha – loomi võib transportida ainult kindla autoga ja ei ole nii, et võtad rendist kiirelt uue masina. Sõitsime siis Tallinnasse tagasi, auto parandati ära ja suundusime uuesti Saksamaale, kust jäi umbes ühe päeva jagu sõitu loomaaeda. Järgmisel päeval läks aga auto mootor jälle katki. Midagi ei olnud teha, lendasime jälle Tallinna tagasi.
Varaanid jõudsid lõpuks hoopis ühe transpordifirma abiga lennukiga kohale. Käisime neil lennujaamas vastas ja nüüd on loomad õnnelikult Tallinna loomaaias külastajatele uudistamiseks.
Kas need loomad ja linnud, keda siin ekspositsioonis näha võime, on sõbralikud? Torkima ei tohi neid muidugi minna, aga millega me arvestama peaksime?
Sõbralikkus kui selline on inimese tekitatud konstruktsioon. Loomad ei tea, mida see tähendab. Enamikul imetajatest on ikkagi suus hambad ja kui käe talle suhu topid, ju ta selle suu ka kinni paneb. See ei tähenda, et ta tuleks ründama või jookseks järele.
Lindudel ei ole hambaid, neil on nokad, kuid nendega on võimalik toksata. Kuid midagi sellist, mis oleks inimesele eluohtlik ja mida peaks kartma, siin ekspositsioonis ei ole.
Vahetevahel on ka Tallinna loomaaias kuulda olnud juhtudest, kus loomade või lindude basseini visatakse münte. Mida sellest arvata?
Jah, see müntide teema on kindlasti probleem, kuna ka uues kollektsioonis on meil mitu basseini. Ühes elavad saarmad – nemad on väga uudishimulikud. Kui nad mündi leiavad, siis võivad selle ära süüa. Tuletame külastajatele meelde, et nad basseinidesse ja aedikutesse münte ei loobiks, sest see võib tõepoolest loomadele saatuslikuks saada.
„Saarmad on väga sotsiaalsed ja julged ning nende liikumisala saime kavandada avatud ja interaktiivse, samas kalakass vajab rohkem privaatsust.” Martin Lepplaan
Mida ja kui palju saab Tallinna loomaaed ära teha, et tagada haruldaste liikide säilimist?
Loomaaia roll liigikaitses on pigem hariduslik, tutvustame külastajatele vihmametsa kui elupaika ja seal elavaid loomaliike. Lisaks saame loomaaedades kunstlikult alal hoida neid haruldasi liike, kelle elupaik on ohustatud või hävimas. Saame neid paljundada ja vajadusel ka loodusesse lasta. Vihmametsa piirkonna loomi ei ohusta ainult küttimine ja salakaubandus, vaid ka inimeste elupaikate laienemine ning rahvastiku arvu suur kasv.
