Eesti rahvakalendris on karjalaskepäevaks nimetatud 1. aprilli või ka jüripäeva, 23. aprilli.
Karjalaskepäev on väga vana tähtpäev, mis tähistab loomade karjatamise algust. Siis aeti kari esimest korda välja aasale, olgu või üle hange.
Karjalaskepäeva juurde kuulusid mitmesugused maagilised toimingud – et suvel hunt karja ei tuleks, loomad oleksid terved ning kari püksiks koos.
Karjaõnne püsimiseks söödeti karja väljalaskmisel loomadele alles hoitud jõululeiba või leiba, mis oli vastlapäeval tehtud ja hoiule pandud. Karjasele keedeti muna. Karjavitsa (oksakest loomade juhtimiseks) ei tohtinud sel päeval metsast murda – see tähendaks looma jalavigastust. Karjavits pidi olema sirge, haruline vits tooks kaasa loomade laiali jooksmise. Et kari koos püsiks, käidi kolm ringi ümber loomade. Kui kari koju tuli, visati karjasele sähmakas vett kaela, et ta oleks kogu suve virge ega jääks karjas olles magama.
Meie kihnu maalammaste kari käib koos alpakadega karjamaal liblesid nakitsemas juba poolest talvest. Kui lund maas ei ole, siis tasub ju igal juhul minna sõrga sirutama ja ninaesist rikastama. Mis seal aedikus heinasõime ääres ikka kükitada. Talvega selga kasvanud kohev soe vill lubab lambal maapinnalgi lesida külma tundmata.
Kääbuskodukitsede õhem madal karv ei lase neil veel pikalt õues olla, kuid Rebasemäel võsa pügamas käivad nad hea meelega.
Alates pühapäevast, 30. märtsist on laste loomaaia laut keskkonnahariduskeskuses avatud 10–18. Kitseaedik avaneb külalistele siis kui päike paistab ja päevasooja on vähemalt 15 °C.
