Kevadeni on küll veel tubli kuu aega minna, aga päike soojendab ka kärekülmal ja lumisel päeval mõnusalt ning paneb südame põksuma nii mõnelgi loomaaiaasukal.
Meie jääkarukaksikute paarid on jätkuvalt aktiivsed ja mängulised ega säästa oma karvakasukat. Nad lammutavad kordamööda suuri siniseid kanistreid või mängivad muude mänguasjadega, samas on üha enam näha, kuidas soe päevapäike mõmmisid mõnulema meelitab.
Jääkaru Skadi, kes jäisel kaldal osavalt ja libisemata jalutab, teeb aeg-ajalt peatusi koon kõrgele taeva poole tõstetud. Kaja aga toetab külje vastu palki ja seisab silmad kinni, nina päikese poole. Potsatab siis istuma ja „päevitab“ edasi. Mõlemad jääkarud näevad välja nagu mammid varakevadel bussipeatuses suletud silmadega põskedele jumet kogumas.
Lumekakud vaatavad terasel pilgul ringi ja soputavad suled kohevile. Hallhüljes Lielu naudib oma igapäevaseid räimeportsukesi. Muskusveise mõtlik pilk aga näib aimavat kevade lähenemist.
Teemakuu „Lumevalge loomariik“ viib krõbeda pakasega harjunud loomade põnevasse maailma: tähelepanu keskmes on jääkarud, hülged ja teisedki külmade alade asukad. Teadmisi ja toredat mängulist tegevust jagub kogu perele iga päev.
26. veebruaril kõnnivad 1.-4. klassi õpilased talvises linnalaagris jääkaru jäiseid jälgi pidi. Huvitavate ettekannetega jääkarupäevale ootame huvilisi 28. veebruaril. Teemakuu lõpeb hülgepäevaga 22. märtsil.
Elevant Carli aediku kõrval kõrguva kuuse otsas kraaksub hallvares kevadiselt, pikalt ja ennastunustavalt. Ilvesed kullimäel on muutunud aktiivseks, liiguvad ringi ka päevasel ajal ja jagavad armsasti õrnusi. Vöötkakuke istub juba varmalt pesapaku aval.
Suled kohevil, et külm ligi ei pääseks, seisab hõbefaasani kanake ühel jalal, päike külge kuldamas. Hõbefaasani kukk aga teeb esimesi ettevalmistusi lähenevaks pulmaajaks – tema erepunane näomask on juba kenasti suurenenud. Kroon-läikfaasani kanake otsib teraselt lume alt vaba maapinda ja tuustib seal nokaga, päike sulekirja säratamas. Kuningfaasani kanake aga vaatab unistavalt kõrgusesse.
Päevasoojal ajal pääsevad õueaedikusse ka peamiselt India päritolu väheldast kasvu ja hästi ettevaatlikud aksishirved, kes jäävad tähniliseks ka täiskasvanuna. Looduses Aafrika lõunatipus elav damaani kassikakk ajab lumel istudes silmad ümmarguseks, siis aga lendab kõrgele oksale päikest tervitama.
